5. Majanduslik väärtus. 6. Esteetiline väärtus. Väetamise ja karjatamise mõju niidukooslusele. Väetamine Suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu, fosfor ja kaalium eriti liblikõieliste osakaalu. Karjatamine Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lisasöötmine toob toitaineid juurde ning suureneb pinnase viljakus - domineerima võivad hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid. Tugevasti karjatatavatel aladel on muld õhuvaene ja taimekasvuks ebasobiv. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised. Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel kasvama hakata
rühmade eraldamine mõtestatud osadeks (segmentideks), selgitamaks, millised nendest on tulusad turud; 2) toodete spetsiaalne väljatöötamine nende segmentide jaoks ning 3) reklaami- ja turundustegevuse suunamine nendele gruppidele. - Turu segmenteerimisel on psühholoogilised diagnoosimis-, testimis- ja katsetamismeetodid asendamatud: kus asub ja kellest koosneb mingi segment, millised on iga segmendi vajadused ja eelistused, kaasa aidata eelistatavate toodete väljatöötamisele (tajud, otsustamine, vilumused) ning edustada, st reklaamida ja kättesaadavaks teha vastavaid tooteid segmente moodustavatele tarbijatele - siht- ehk eesmärgiturg on segment või segmendid, kellele tootja soovib apelleerida (näiteks reklaami vahendusel) ja kelle tarvis ta oma tooted välja töötab - segmenteerimise korral on meil tegemist nn vintpüssimeetodiga reklaamis (vs haavlipüssimeetod) Geograafiline segmenteerimine.
Viimasel poolsajandil on suurenenud sademetega lisanduva lämmastiku kogus: Eestis 0,5-0,8 g/m2 aastas, Lõuna- Rootsis aga 2 g/m2 aastas. Selline lämmastiku hulk annab väetamisele sarnase efekti (produktsioon suureneb, liigirikkus väheneb). See võib olla üheks põhjuseks, miks Eesti puisniitude liigirikkus on naabritest kõrgem. Karjatamine - karjatamise mõju erijooned: valikuline taimede söömine, tallamine, väetamine, liikide levitamine. Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kiirema regeneratsioonivõimega, kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lambad on rohkem valivad, eristades taimi liigilise täpsusega. Eelistatud on sarikalised, mitmed kõrrelised ja käpalised ning puittaimedest lodjapuu. Lambad söövad ka eeldatavasti mürgiseid liike, nagu tulikalisi ja jugapuud. Väldituks osutuvad ohakad, harilik mailane, lamba- ja punane aruhein, kadakas, kuusk, sarapuu.
Väetamine suurendab oluliselt biomassi. Lämmastiku lisamine 10 g/m 2 aastas võib produktsiooni tõsta kolm korda, kusjuures liikide arv ruutmeetril väheneb kuni kaks korda. Välja langevad eelkõige madalakasvulised või üksnes juurmiste lehtedega liigid. Lämmastiku lisamine suurendab kõrreliste osakaalu, fosfor ja kaalium eriti liblikõielisi. Karjatamise mõju erijooned: valikuline taimede söömine, tallamine, väetamine, liikide levitamine. Karjamaadel väheneb toiduks eelistatavate liikide osatähtsus, eelisseisundis on kiirema regeneratsioonivõimega, kehvema söödavusega ja tallamiskindlad liigid. Lambad on rohkem valivad, eristades taimi liigilise täpsusega. Eelistatud on sarikalised, mitmed kõrrelised ja käpalised ning puittaimedest lodjapuu. Veised on vähem valivad, eelistavad siiski kõrrelisi. Söödavaks osutusid ka toksiline maarja-sõnajalg ja maikelluke. Kui loomadele karjamaal lisasööta ei anta, siis üldine toitainete bilanss oluliselt ei muutu
annaabi.ee 
