kinnisvarasse, ettevõtte arendusse, lapse haridusse jne. 11. Eelisaktsia ja lihtaktsia erinevus Eelisaktsia (inglise keeles preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Lihtaktsia (inglise keeles common stock) on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. 12. Riiklikud maksud ja nende olemus Riiklikeks maksudeks on tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. RIIKLIKUD MAKSUD aktsiisimaks;
omanduses. EELISAKTSIA (preferred stock) on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see- eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 1000 krooni aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. 2
Võlakirjast eristab teda ainult see, et tal ei ole tähtaega. Eelisaktsiate omanikel ei ole hääleõigust. Dividendid USA-s on maksustatavad (erinevalt Eestist kehtib seal topeltmaksustamise printsiip). Eelisaktsiate dividendid makstakse välja peale ettevõtte tulumaksu, kuid enne lihtaktsionäridele dividendide väljajagamist. Ettevõtte likvideerimisel makstakse eelisaktsionäridele nende dividendid välja järjekorras teisena peale võlakirju. Eelisaktsiatele on omane kumulatiivsus -- maksmata jäänud dividendid makstakse korraga välja näiteks juhul, kui ettevõte peaks pankrotti minema. Tänapäeval kasutatakse eelisaktsiatega finantseerimist üsna harva, kuigi omal ajal oli see küllaltki levinud. Eelisaktsiad on vahetatavad kindla arvu lihtaktsiate vastu ettevõtete liitumise või omandamise korral teise firma poolt. Lihtakstsia väärtust võib vaadata kui tulevikus saadavate dividendide nüüdisväärtust. Kuid aktsia
lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial. Eelisaktsia on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud dividendimäär, näiteks 100 eurot aastas. Seetõttu on eelisaktsia põhimõtteliselt nagu võlakiri. Kui aktsiaseltsil ei ole jaotatavat kasumit või sellest ei piisa, võib eelisaktsia omanikele dividendi täielikult või osaliselt maksmata jätta. Maksmata osa liidetakse järgmisel aastal makstava dividendiga, arvestades juurde intressi seaduses sätestatud suuruses. Mõnikord on eelisaktsiatel siiski ka hääleõigus
annaabi.ee 
