· suur sõltuvus maailmaturust Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette. Eesmärgiks import, eksport on vahend selle saavutamiseks. Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida hädatarvilikke tarbekaupu, seadmeid, masinaid, toiduaineid. · majanduse ebaratsionaalne struktuur Peamiseks haruks põllumajandus, mis on madala arengutasemega. Põhjused: a) eelindustriaalsed tootmisvormid + vt 1p; b) ebasoodsad kliimaolud; c) palju rahvast (rahvaarv kasvab väga kiiresti); d) haritava maa hulk väheneb. Tööstuses ülekaalus hankiv tööstus (mäetööstus maavarade kaevandamine). Töötlevas tööstuses esikohal kerge- ja toiduainetetööstus. · tootmise ebaratsionaalne paigutus Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida.
agrotehniline tase, mehhaniseerimise ja automatiseerimise aste) · Suur sõltuvus maailmaturust. Eksport ei ole kunagi eesmärk omaette.Eesmärgiks import, eksport on vahend selle saavutamiseks.Arengumaad ekspordivad peamiselt toorainet ja toiduaineid (istandusriigid), et importida hädatarvilikke tarbekaupu, seadmeid, masinaid, toiduaineid. · Majanduse ebaratsionaalne struktuur. Peamiseks haruks põllumajandus, mis on madala arengutasemega. Põhjused: 1) eelindustriaalsed tootmisvormid + vt 1p; 2) ebasoodsad kliimaolud; 3) palju rahvast (rahvaarv kasvab väga kiiresti); 4) haritava maa hulk väheneb. Tööstuses on ülekaalus hankiv tööstus (mäetööstus maavarade kaevandamine). Töötlevas tööstuses esikohal kerge- ja toiduainetetööstus. · Tootmise ebaratsionaalne paigutus. Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida.
sealt saadavaid loodusressursse ja tehnoloogiais, mida kasutada nende tarbimiseks. Uuritakse ka inimkäitumist oma keskkonnas ja nende suhtumist oma elulaaid ning käitumisse. Olelusstrateegia e elus püsimise strateegia — 5 põhilist oma keskkonnas elus püsi- mise viisi: • kütid-korilased ( + kalastajad) • aiaviljelejad e ekstensiivse põllunduse kult • karjakasvatajad • põllumajandus e intensiivse põllumajanduse viljelejad — kõik nimetatud olid eelindustriaalsed kultuurid • industriaalkultuur 6.1.1 Kütid-korilased Sellest elunevaid kultuure on praegu 0.003% inimkonnast. Valdav enamus neist on tegelikult kontaktis muu maailmaga (pügmeed, mbutid) ja kauplevad intensiivselt. Lä- bi inimkonna ajaloo on 90% olnud seda sorti ühiskondi. Toidu hankimise viisid va- rieeruvad ka nende hulgas — mõned kütivad suuri loomi, mõned kalastavad jõgede- järvede kallastel ja korjavad lisaks pähkleid, mõnede peamine toit on just puuviljad.
süstematiseerimises, pöördutakse nüüd nende konnotatsioonide välja, so nende ideoloogilise tähenduse poole. Vormiline konnotatsioon on seotud moega. "Tehniline" konnotatsioon -- automaatikaga. Ühekordne tehniline viga ajab meid vihale, aga terve jada võib esile kutsuda eufooria. Me salamisi ootame, et miski ei tööta või läheb katki. D. ASJADE JA TARBIMISE SOTSIOIDEOLOOGILINE SÜSTEEM Mudelid ja seeriad. Olulisim opositsioon kaasegse asja staatuses. Eelindustriaalsed "stiilne" ese ja tööstuslikud mudelid. Asja originaalsus. Mood ja sotsiaalne staatus. Krediit. Kodaniku kui tarbija õigused ja kohustused. Uus eetika: ettetarbimine. Reklaam. Mittevajaliku, mitteolulise, puhta konnotatsiooni maailm. Ei osale tootmises, on ise tarbeese (tarbime tähendust). Algul info, siis sisendus, nüüd on eesmärgiks vaid valitseda tarbimist. SÜSTEEM "ASJAD/REKLAAM" -- UUS KEEL?
annaabi.ee 
