Igale staadiumile on omased teatud mõtted ja uskumused. Joonis 1 Muutuste tsükkel Prochaska & DiClemente (1982) järgi. Autor Karton I. Miller ja Rollinck (2002) laiendasid Prochaska ja DiClemente (1982) tehtud tööd motiveeriva intervjueerimise jaoks ning kuigi motiveerivat intervjueerimist on seni pigem rakendatud ja uuritud tervishoiu ja õiguskaitse valdkondades, on motiveeriva intervjueerimise põhimõtted ning võtted igati kasulikud ning rakendatavad kõikides muutust eeldatavates valdkondades. (Nõustamise.. 2010) 7 2.1 Muutuse faasid Faasid on kognitiivsel alusel üksteisele järgnevad. Igas faasis võib esineda tagasilangust eelmisesse faasi. 1. Eelkaalumis- e. mõtlemisfaas (ingl. k precontemplation) Inimest oluliselt häirivad probleemid puuduvad. Teatakse, et tegevus on teinekord tervist kahjustav. Käitumise muutust ei peeta vajalikuks. Lähedaste survel võib käitumine ajutiselt muutuda. Hiljem
2-4a: eneseteenindus (1a 9k : laps saab aru, et tuleb pottil käia), kõne 4-6a: sotsiaalsed oskused, motoorika, kognitiivne tegevus (leppida, andeks paluda, protest reeglite rikkumise vastu) 6-8a: enesekohased oskused (paelate sidumine e peenmotoorika) EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega
aktiivselt leiab ka vastuargumente Hoiakute moodustamist ja muutusi käsitletakse kui verbaalseid protsesse Ootuste ja hoiakute loomine ja muutumine käib toote omaduste suhtes Katsed, mis on olnud nende mudelite aluseks, on enamasti olnud sellised, kus registreeritakse isiku üksikuid sõnalisi väiteid tema jaoks olulistel reklaamitavaga seotud teemadel Küberneetilises ja paralleeltöötlust eeldatavates mudelites leiab rakendust tegelikult kõik see, mida on saavutanud tänapäevane kognitiivne psühholoogia ja psühhofüsioloogia, ehkki kohtame ka naiivsust ja vääriti tõlgendusi. Arenduste põhipostulaadid: 1. Õigsuse postulaat : inimesed on motiveeritud säilitama ja kaitsma neid hoiakuid, mida nad oma uskumustele vastavalt peavad ,,õigeteks". 2. Töötluse pidevuse postulaat : sõnumi vaimse töötluse see maht,
teisest tugevam. Liikuvus üht tüüpi protsessi teisega asendamise kiirus. Ekstravertsuse ja introvertsusega saab hästi kirjeldada NS- i eripära. Carl Gustav Jungi poolt juurutatud mõtted on leidnud põhjalikuma käsitluse ka teiste poolt. Introvertset inimest (endassetõmbunud, väheseltsiv, oma sisemaailmaga tegemist eelistav isik) isel keskmisest kõrgem kesk-NS (eriti ajukoore) erutustase ehk aktivisatsioon. Introverdid on vastupidavamad püsitähelepanu eeldatavates ülesannetes, kannatavad paremini rahustava toimega aineid (teat alkohoolseid jooke), magamatust; neile mõjub ebasoodsamalt ergutav (kohv, emotsionaalne stress, avalikud esinemised). Ekstraverdid realistlikumad, seltsivamad, konventsionaalsemad, agressiivsemad, pigem välismaailmaga tegelevad isikud, väsivad vaimsete ülesannete täitmisel kiiremini. Otsivad erutavamaid mõjureid (seltskond, kohv, tegevus), taluvad halvemini magamatust, neile mõjub
annaabi.ee 
