millega Eesti on ühinenud; · Kui selline kooskõla puudub, siis saab oma õiguste teostamisel ja kaitsel taotleda rahvusvahelise lepingu sätete kohaldamist otse. Autor. Teose autoriks võib Eestis olla ainult füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose valmistanud. Autoriõiguse seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks ehk Autoriõigused 2 presumptsiooniks. Kui keegi vaidlustab autorsuse, siis peab just vaidlustaja tõendama, et teosel näidatud isik ei ole selle teose autor. Ühisel autorsusel on kaks liiki ühisautorsus ja kaasautorsus: 1) ühisautorsus tekib juhul, kui teos moodustab ühe jagamatu terviku. Näiteks kui kaks autorit
ja ta võib neid anda kolmandatele isikutele, all-litsents - on litsentsisaaja õigus anda omakorda litsents uuele teose kasutajale, see vajab autori eelneva nõusolekut). 3. Autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused ja teose kaitstuse presumptsioon - Eesti seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks või presumptsiooniks. AutÕS § 4 lg 2 autoriõiguslikult kaitstava teose tunnused: originaalsus (autori enda individuaalne lähenemine ja loominguline panus peavad olema ühiskonnale selgetlt tajutavad); teos on kirjanduse, kunsti ja teaduse valdkonnas; teos peab olema väljendatud objektiivses vormis ja teos peab olema sellises objektiivses vormis, mis annab võimaluse teost selle vormi kaudu tajuda ja reprodutseerida kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. 4
seadusliku esindaja nõustumisega. Asjaõiguslepingu ja sissekande tegemise vaheline aeg võib olla pikk, näit. ametliku loa nõutavuse korral. Ilma asjaõiguslepinguta ei saa sissekanne õiguslikku muudatust esile kutsuda, pigem toob ta endaga kaasa kinnistusraamatu ebaõigsuse ja ta võidakse kõrvaldada kinnistusraamatu parandamise teel. Omaette omab sissekanne tähtsust ainult sissekantud õiguse järjekoha seisukohalt, sissekantud õiguse eeldamiseks ja eelkõige heausksuse suhtes, kuid ei kutsu ilma asjaõiguslokkuleppe lisandumiseta esile õigusliku olukorra muudatust (näit. sissekantud õiguse tekkimist), sellel ei ole "formaal-õiguslikku jõudu", vaid ta muudab kinnistusraamatu ebaõigeks. Asjaõiguskokkulepe ja sissekanne peavad sisuliselt kattuma; ainult niivõrd, kui see nii on, tekib õiguslik toime.. See omandab tähtsuse siis, kui asjaõiguskokkulepe erandjuhul järgneb tagantjärele.
litsentsi: kas litsentsi või ainulitsentsi- § 46 8) riik, seaduses otseselt ettenähtud juhtudel (avalikus teenistuses loodud teostele, pärimisel). 14.1. teose autor: Teose autoriks peetakse Eestis ainult füüsilist isikut või füüsilisi isikuid. Järelikult juriidiline isik ei saa Eestis kanda autori kõlavat tiitlit. Eesti seadus kehtestab põhimõtte, et isik, kelle nimi on fikseeritud teosel, loetakse selle teose autoriks. Seda nimetatakse autorsuse eeldamiseks või presumptsiooniks. 9 Anonüümselt, pseudonüümi või autorimärgi all avalikustatud teose autoril on nimetatud teosele kõik autoriõigused. Selliste õiguste tähtaeg on aga piiratud. Sel ajal, mil autor hoiab oma anonüümsust, teostab tema varalisi õigusi see isik, kes õiguspäraselt avaldas teose. 14.2. Ühine autorsus: teose võib luua üks isik või mitu isikut ühiselt