liiv dreenkiht 6.Mulde pealmine kiht: 49 25 0,67 32/49=0,65 0,78*49=38,2 kerge saviliiv 7.Looduslik pinnas mulde 32 all: tolmne saviliiv Kuna arvutus andis Eüld=264 Mpa, aga tegelik peab olema Evaj=Eüld ±10%, siis kõik kihid on õige paksusega. Tugevus mulde pinnases ja dreenkihis nihkele Pinnases: Asfaltbetoonide E-moodulid on võetud 20 C juures. Nomogrammi kasutamiseks tehtavad eelarvutused: h1 E1 h2 E 2 h3 E3 h4 E 4 h5 E5 h6 E 6 E1 h1 h1 h2 h3 h4 h5 h6 4 1200 6 800 10 700 20 400 25 120 25 49 28825 320 MPa
7. Looduslik pinnas (raske 27 tolmune saviliiv) · Kuna arvutus andis Eüld = 264 Mpa ja Evaj = 248 MPa, siis järelikult on arvutused õigesti teostatud ja tabelis olevad andmed on õiged! 12 8.3 Nihkepingetele liiva kihis ja pinnase kihtides Pinnases: · Asfaltbetoonide E-moodulid on võetud 200C juures; · Nomogrammi kasutamiseks tehtavad eelarvutused: (h1 E1 + h2 E 2 + h3 E3 + h4 E 4 + h5 E 5 + h6 E 6 ) EI = = hI = h1 + h2 + h3 + h4 + h5 + h6 (4 * 2400 + 5 *1400 + 12 * 600 + 20 * 400 + 20 *120 + 20 * 66) 35520 = = = 438,5 MPa 4 + 5 + 12 + 20 + 20 + 20 81 E II = 27 MPa F 0 = 11 EI 438,5
süstemaatiline viga.vi Digitaalnivelliiridel Päiksese peegeldumus latil,vähese valguse. 80% latist nähtaval, Invarlattidest tingitud vigade mõju. Lati talla ebatasasus, lati mittevertikaalsus, lati painest tingitud viga, temperatuuri viga Välistingimuste mõju Verikaalrefraktsioon, statiivi ja vaiade kerked, maapinna hüdrotermaalsed vertokaalnihked, maakoore looded ja tektoonilised vertikaal nihked. 3. Andmetöötlus - ptk. 11.2 Eelarvutused koosnevad järgmistest etappidest. · Nivelleerimis võrgu mõõtkavalise skeemi koostamine, · Nevelliiride ja lattide uurimise andmetöötlus kontroll. · Parandite arvutamine lattide paari keskmise meetri erinevustest normaalsest ning lattide temperatuuriparandite arvutused ja nende viimine mõõdetud kõrguskasvudesse · Normaal kõrguste süsteemi ülemineku parandite arvutus
42.Kulukontrollikorraldamineehitustöödekäigus `hinnalepingute' puhul Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid- hinnangud. -eelarvutused (projekti eelarve) -eelarved -täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel. arvutused, mida tehakse tegelike kulude arvestamisel. Eelarvete arvutuseks võib olla tellija või tegija, nende kokkuleppel on hind ettevõtjale
hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle täieliku valmimiseni. Ehituskulude standart EVS 665:1996 ehituskulud koosnevad kulutustest ehituse kavandamiseks ja elluviimiseks vajalikele kaupadele, teenustele, töödele ja maksudele. Nende kulude jaoks dokumendid- hinnangud. -eelarvutused (projekti eelarve) -eelarved -täitmisarved Hinnangud koost. Ehitusmahu üldiste parameetrite järgi nt. Ehituse maht, pindala näitajad. Lk 1 teine pool Eelarvutused koost projektdokumendile alusel, kuid on alles esialgne projekt. Eelarved- (tööjooniste eelarved) - koost projektdokumentide alusel, mis on detailiseeritud projektide alusel.