tõendamise vajadusest; 6) kasutatavusest ja seotusest teiste dokumentidega; 7) dokumentide ajaraamist, millest need pärinevad või mida need käsitlevad; 8) kogumistraditsioonist; 9) dokumentide loomisel kasutatud materjalidest ja vormingutest; 10) juurdepääsutingimustest; 11) asutuse või isiku või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele; 12) dokumentide säilitamiseks vajalikust ressursist või avaliku arhiivi käsutuses olevatest eelarvevahenditest. 8. Millal toimub dokumentide hindamine? (1) Hindamine toimub: 1) arhiivimoodustajate väljaselgitamisel; 2) arhivaalide väljaselgitamisel; 3) arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmisel. 9. Milliseid dokumente nõuab avalik arhiiv hindamise läbiviimisel? 1) liigitusskeemi; 2) ülevaate arhiivi koosseisust; 3) eri aegadel kehtinud liigitusskeemide vahelised seosed; 4) tehnilise dokumentatsiooni hinnatavate dokumentide haldamiseks kasutatud riist- ja
vajadusest; 6) kasutatavusest ja seotusest teiste dokumentidega; 7) dokumentide ajaraamist, millest need pärinevad või mida need käsitlevad; 8) kogumistraditsioonist; 9) dokumentide loomisel kasutatud materjalidest ja vormingutest; 10) juurdepääsutingimustest; 11) asutuse või isiku või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele; 12) dokumentide säilitamiseks vajalikust ressursist või avaliku arhiivi käsutuses olevatest eelarvevahenditest. Avalik arhiiv võib üheliigiliste dokumentide kogumit hinnates säilitamiseks välja valida statistiliselt esindusliku väljavõtu. Avalik arhiiv võib hindamisega välja valida näidiseid. Dokumentide hävitamise põhimõtted nii paberkandjal kui ka andmekandjatel Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata. arhiivimoodustaja taotleb avalikult arhiivilt luba oma dokumentide hävitamiseks eraldamiseks
tehingute tõendamise vajadusest, kasutatavusest ja seotusest teiste dokumentidega, aja- raamist, millest need dokumentid pärinevad või mida need käsitlevad; kogumistraditsioonist; doku-mentide loomisel kasutatud materjalidest ja vormingutest; juurdepääsutingimustest; asutuse, isiku, organisatsiooni või ühiskonna huvigruppide hinnangust dokumendi väärtusele; ning dokumentide säilitamiseks vajalikust ressursist või arhiivi käsutuses olevatest eelarvevahenditest. *Arhiiv võib ühe-liigiliste dokumentide kogumit hinnates säilitamiseks välja valida statistiliselt esindusliku väljavõtu. Hindamine toimub: arhiivimoodustajate väljaselgitamisel, arhivaalide väljaselgitamisel ja arhivaalilt arhiiviväärtuse äravõtmisel. Hindamisotsust ja selle lisasid säilitatakse alatiselt arhiivis. Hävitamine. Asutus võib oma dokumendid eraldada hävitamiseks pärast säilitustähtaja möödumist. Arhivaale ei hävitata
01.2007, erandid) maksimaalne piir 50% riigi SKPst. SKP-põhine makseosa (2011: 0,70%; 2010: 0,75% SKPst). Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud, suhkrumaks) neto 75% 21,9 mln EUR. VAT-põhine makseosa 22,9 mln EUR. SKP-põhine makseosa 106,9 mln EUR. UK korrektsioon 6,0 mln EUR ja NL ja SE korrektsioon 1,0 mln EUR. Kokku VAT + SKP- makseosa + korrektsioonid 136,7 mln EUR. Kokku Eesti panus ühistesse eelarvevahenditesse 158,6 mln EUR (0,13% 2011. aasta eelarvevahenditest kokku). Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud, suhkrumaks) 17,2 mln EUR. VAT-põhine makseosa 9,7 mln EUR. SKP-põhine makseosa 98,9 mln EUR. UK korrektsioon 5,6 mln EUR ja NL ja SE korrektsioon 0,9 mln EUR. Kokku VAT + SKP-makseosa 125,1 mln EUR (115,1 mln EUR?). Kokku Eesti panus ühistesse eelarvevahenditesse 142,4 mln EUR (0,1%)
annaabi.ee 
