Randjärv, Aivar Sõerd, Vladimir Velman 6. Millise eriala esindajaid on Riigikogus kõige rohkem? Selgita, miks see nii on. Juriste on kõige rohkem, sest nad on poliitikaga kursis ja oskavad seda hästi 7. Too välja kolm seaduseelnõud, mida parlament on 2017. aastal menetlenud. Selgita, miks on need olulised. 1) 2018. Aasta riigieelarve seadus - Eelarvest rahastatavad tegevused toetavad valitsuse riigi eelarvestrateegias määratud nelja prioriteeti: edendada Eesti majanduskasvu, suurendada Eesti rahvaarvu, tugevdada julgeolekut ning suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust. 2) Tulumaksuseaduse muutmise seadus - Eelnõu näeb ette taastada tulumaksuseaduses võimalus esitada abikaasadel ühine tuludeklaratsioon. Praktikas tähendab see seda, et mõlema abikaasa tulud ja tuludest tehtavad mahaarvamised liidetakse.
Riigieelarve 2014 Riigieelarve tulude mahuks on järgmisel aastal planeeritud 8 miljardit eurot, mida on 349 miljonit eurot ehk 4,6 protsenti enam kui selleks aastaks kavandatud. Maksupoliitika põhimõtted jäävad samaks maksusüsteem püsib stabiilse, lihtsa ja läbipaistvana. Riigieelarve kulud kasvavad 377 miljonit eurot ehk 4,9 protsenti 8,06 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,7% prognoositavast SKPst). Riigieelarve 2015 Riiklik pension 1 005 000,00 € Peretoetused 7 640 000,00 € Ravi kindlustus 4 800 000,00 € Pensionifond 3 360 000,00 € Töötuskindlustusmaksed 2 780 000,00 € Põllumajandustootjatele 1 190 000,00 € Kõrgkoolide tegevtoetus 1 490 000,00 €
Riigieelarve tulude mahuks on planeeritud 9,42 miljardit eurot, mida on 592 miljonit eurot ehk 6,7 protsenti enam 2016. aastaks prognoositust. Sealhulgas suurenevad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 6,1 protsenti 7,99 miljardile eurole ja saadavad toetused 16,1 protsenti 979 miljonile eurole. Riigieelarve kulud kasvavad 2016. aastaga võrreldes 650 miljonit eurot ehk 7,3 protsenti 9,57 miljardi euroni. Vastavalt riigi eelarvestrateegias seatud eesmärgile püsib valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarve järgmisel aastal ülejäägis (0,2 protsenti prognoositavast SKPst). Struktuurne ülejääk näitab, et jätkusuutlikkuse probleeme eelarves ei ole. Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on
meie igapäevaelu läbi parlamendis vastuvõetud seaduste, valitsuse määruste ja korralduste. Riigi eelarvestrateegia on valitsuse keskne strateegiline dokument, mis seob omavahel riigi vajadused ja prioriteedid ning rahalised võimalused ehk fiskaalraamistiku. Eelarvestrateegia koostamise eesmärk on tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Eelarvestrateegias esitatakse eelarvepoliitilised eesmärgid, valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas tulude prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel. Avalik haldus on haldus avaliku võimu teostamisel Avaliku halduse ülesanded Avaliku korra ja julgeoleku kaitse • Üksikisiku arengu ja toimetuleku toetamine • Ühiskonna arengu
4. Majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos. 5. Muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. (Riigieelarve seadus) Eelarvestrateegia koostatakse neljaks aastaks, see peab olema Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud. Hiljemalt seitse kuud enne eelarveaasta algust. Riigieelarvestrateegia vaadatakse vastavalt majanduses ja ühiskonnas toimunule või muutunud eelistustele igal aastal üle ja vajadusel täpsustatakse. (Rahandusministeerium) Eelarvestrateegias pannakse paika ka Euroopa Liidust laekuvad struktuuritoetused- see tähendab, et alates 2007.aastast Euroopa Liidu raha kasutamiseks enam eraldi strateegiat ei koostata. Aastatel 2004- 2006 oli struktuurivahendite kasutamise aluseks ,,Riiklik arengukava" ehk RAK. Alates 2007. aastast on struktuuritoetuste kasutamist kavandatud ühtse riigi eelarvestrateegia raames. (Rahandusministeerium) Eelarvestrateegia aastateks 2007- 2010 sisaldas esmakordselt eraldi osana ka ,,Euroopa
arvestusega. Riigieelarve seadus Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ning Riigikohus (edaspidi põhiseaduslik institutsioon) liigendab riigieelarves toodud kulud täiendavalt oma eelarves kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. Põhiseaduslik institutsioon esitab oma eelarve Rahandusministeeriumile nelja nädala jooksul pärast Riigikogu vastuvõetud riigieelarve avaldamist Riigi Teatajas. Eelarvestrateegias esitatakse: 1) eelarvepoliitilised põhimõtted, sealhulgas riigieelarve tasakaalu, ülejäägi või puudujäägi suhtes; 2) Vabariigi Valitsuse tegevuse peamised eesmärgid; 3) majandusolukorra analüüs; 4) majandusarengu prognoos, sealhulgas valitsussektori tulude prognoos; 5) muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon.
annaabi.ee 
