Marginaalanalüüs - Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema. Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise. Eelarvekitsendus on esmane põhjus, miks tõusvad hinnad viivad nõudluse langusele. Kui lähtuda sellest, et osa eelarvest on ette nähtud mingi hüvise ostuks, siis tähendab tõusnud hind kohe ka seda, et sama raha eest saab vähem hüvist. Asjakohane erialatermin on siin sissetulekuefekt. Hinnatõusuga sissetuleku ostujõudmuutub. Millisel määral sissetulekuefekt ilmneb, sõltub suurestihüvise tähtsusest tarbijale.
Seejuures ei tule siin kasuks mitte üksnes erialaoskused ja teadmised, vaid ka sotsiaalne võimekus, mis toetab tulutootmist pigem kaudselt. Piirangud: Kitsendused suruvad inimese põhimõtteliselt lõpmatud soovid lõpuks reaalsetesse piiridesse Kitsenduste koguhulka, mida inimene oma otsustusprotsessis tajub, nimetatakse situatsiooniks. Situatsioon määrab ära tegevusalternatiivide ruumi (hulga) e lihtsalt tegevus- või mänguruumi. Eelarvekitsendus. Inimese rahalised jm ressursid on alati vähemalt lühiajaliselt kindlate piiridega. Tehnilised kitsendused tulenevad tehnika arengutasemest, loodusseadustest ja ökoloogilistest piiridest. Sotsiaalsed kitsendused. On ökonoomika kui koostegevusteooria huvi keskmes, sest on sihipäraselt (poliitiliselt) muudetavad. agregaati ehk tüüpilist või keskmist reageeringut kajastab langeva nõudluse seadus vägagi hästi. KOOSTEGEVUSTEOORIA: Strateegiline sõltuvus:
tarbimisest saadava kogukasulikkuse TU. ASENDUSE PIIRMÄÄR MRSXY Väljendab ühe hüvise (Y) hulka, millest tarbija võiks loobuda teise hüvise (X) lisaühiku kasuks, püsides samal ÜKK-l (TU=const.) QY hüvise Y koguse muut MUY hüvise Y piirkasulikkus EELARVEJOON EJ EELARVEJOONE TÕUS absoluutarvuliselt EELARVEKITSENDUS 9 TARBIMISE TASAKAAL tarbija kulutab kogu oma sissetuleku (tarbimiseelarve) nii, et kõigi kaupade PIIRKASULIKKUS RAHAÜHIKU kohta on võrdne. TARBIMISVALIKUTE MÕJURID
Ükskõiksuskõver on ükskõiksusdiagrammi graafik, mille iga punkt esitab kahe hüvise võrdväärseid kombinatsioone. Eelarvejoon kujutab endast kahe hüvise erinevaid kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral mingi kindla tarbija käsutuses oleva tarbimiseelarve korral. Tarbimise tasakaal väljendub selles, et tarbija kulutab kogu oma sissetuleku nii, et kõigi kaupade piirkasulikkus rahaühiku kohta on võrdne. Eelarvekitsendus Tarbija hinnavaru on erinevus selle vahel, mida tarbija oleks valmis maksimaalselt maksma hüvise ühiku eest, võrreldes sellega, mida ta tegelikult maksab. Sissetuleku-tarbimise kõver näitab tarbija sissetulekute muutuste mõju tarbimisvalikutele. 6. Tootmiskulud Ettevõte on organisatsiooniliselt iseseisev majandusüksus mis tahes rahvamajandusharus, mis esineb vastava haru või allharu elementaarse institutsioonilise koostisosana
kogukasulikkuse tasemel. Tarbija polt kogetavaid rahalisi piiranguid tarbimisel kajastab eelarvejoon. Eelarvejoon EJ e tarbimisvõimaluste sirge näitab graafiliselt kõiki võimalikke kombinatsioone, mida tarbija on suuteline ostma nominaalsissetuleku ja hüviste etteantud ühikuhindade korral. Eelarvejoon kujutab endast kahe hüvise erinevaid koguselisi kombinatsioone, mida võib osta hüviste parasjagu kehtivate hindade korral. Eelarvekitsendus: Eelarvejoon näitab, et hüvistele X ja Y kulutatav rahasumma ei saa olla suurem, kui tarbija eelarve. Kui tarbija kulutab raha vähem, siis on ostud ta mingi tarbimiskombinatsiooni hüvistest X ja Y, mis asub allpool (seespool) eelarvejoont Eelarveraha täielikul ärakulutamisel omandadakse tarbimispakett, mis asub eelarvejoonel (väljendub punktina) Eelarvejoone tõusu arvutatakse tavaliselt absoluutarvuliselt, sest sellise
annaabi.ee 
