6 16.03.2010 Stabiliseerimisreservi täiendamise allikad 1) eelarveaasta lõpuks riigieelarve kulusid ületav tulude summa, mille sihtotstarve ei ole järgmise aasta riigieelarvega või muu seadusega määratud ning millest on maha arvatud järgmisesse eelarveaastasse ülekantavad kulud; 2) riigieelarves selleks ettenähtud vahendid; 3) riigivara erastamisest saadud tulu vastavalt erastamisest laekuva raha kasutamise seadusele; 4) tulu riigivara võõrandamisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti; 5) riigieelarvesse Eesti Panga kasumist tehtud eraldised; 6) stabiliseerimisreservi haldamisel saadud tulu, mida ei võetud kasutusele; 7) muud laekumised. 16.03
· Tasakaalustatuse põhimõte Riigieelarve tulude summa peab võrduma kulude summaga. Tuleb vahet teha formaalse ja sisulise tasakaalustatuse vahel. Juhul kui eelarve kulud ületavad tulusid ning puudujäägi katteks võetakse laenu või kasutatakse reserve, kajastatakse laen või reservieraldis eelarve tuluna ning riigieelarve on formaalselt tasakaalus. Kui eelarve tulud ületavad kulusid, suunatakse ülejääk reservi või kantakse edasi järgmisesse eelarveaastasse ning ka sel juhul on eelarve tasakaalus. Eesti kehtiv õigus ei nõudnud varasemalt ei PS ega RES tasandil, et riigieelarve oleks sisuliselt tasakaalus või ülejäägis. Samas tuleb arvestada EL õigusest tulenevate nõuetega. ELTL protokollis 12 on toodud ka kontrollväärtused (nn Maastrichti kriteeriumid): kogu valitsussektori eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% riigi sisemajanduse kogutoodangust turuhindades (SKP) ja valitsussektori koguvõlg ei
Sotsiaalne kaitse (pensionid), haridus, tervishoid, majandus (teede ehitus, ühistransport), üldised valitsussektori teenused. Kululiigid: Sotsiaalne kaitse 33,4%, majandus 14,8%, tervishoid 13,4% Tululiigid: Sotsiaalmaks 30,69%, mittemaksulised tulud 25,51%, käibemaks 22,79% 51. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). Kindlaksmääratud kulu - kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse; Arvestuslik kulu summa on määratud seaduse alusel ja mida võib tulenevalt seadusest eelarveaastal ületada, ületamine kaetakse riigieelarve tulude ülelaekumise või Vabariigi Valitsuse reservi arvel; Ülekantav kulu võib osaliselt üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada. 52. Analüüsige Eesti riigieelarvemahu muutusi perioodil 1995-2011, mis on suurimate muutuste põhjused? Tulud ja kulud on pidevalt suurenenud
2.Koormised, lõivud, trahvid jm. tulud 3.Tulud riigiettevõtetest jm-st riigivaradest sh. riigile kuuluvatest aktsiatest jm. väärtpaberitest 4.Sise- ja välislaenud 5.Laenude intressid 6.Rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised 7.Eelarveaasta alguseks olemasolev vahendite jääk. 8.Muud laekumised 48. Riigieelarves kulude jaotus (kindlaksmääratud, arvestuslik, ülekantav kulu). ·Kindlaksmääratud kulu - kulusummat ei ole lubatud ületada ega üle kanda järgmisesse eelarveaastasse; ·Arvestuslik kulu summa on määratud seaduse alusel ja mida võib tulenevalt seadusest eelarveaastal ületada, ületamine kaetakse riigieelarve tulude ülelaekumise või Vabariigi Valitsuse reservi arvel; ·Ülekantav kulu võib osaliselt üle kanda järgmisesse eelarveaastasse, kuid seda ei või ületada. Kui kulu liik riigieelarves ei ole sätestatud, loetakse kulu kindlaksmääratud kuluks. Selline
annaabi.ee 
