eluaastad: 29. september 1571 18. juuli 1610 itaalia maalikunstnik naturalistliku suuna rajaja "Pattukahetsev Magdaleena" Caravaggio Annibale Carracci eluaastad: 3. november 1560 15. juuli 1609 Itaalia baroki maalikuntsnik Idealistliku suuna rajaja "Kaks last paitavad kassi" Carracci kasutatud allikad 1. http://documents.tips/documents/barokkarhitektuur-itaalias-saksamaal.html 2. Kunstiõpetuse õpik 11. klassile 3. "Lääne kunsti ajalugu: Eelajaloost 21.sajandini" Antony 4. Caravaggio töö https://et.wikipedia.org/wiki/Caravaggio_t%C3%B6%C3%B6de_loend 5. Carracci töö http://www.metmuseum.org/art/collection/search/435852 Täname kuulamast!
Miró oli väga produktiivne, ta lõi oma eluajal pea 2000 õlimaali, 500 skulptuuri, 400 keraamilist tööd, 5000 joonistust ja kollaazi ning 3500 graafilist tööd(kivitrükk, sketsid). KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.slideshare.net/kadriart/joan-miro-5516243 http://en.wikipedia.org/wiki/Joan_Mir%C3%B3 http://joanmiro.com/joan-miro-biography/ http://kunst-en-cultuur.infonu.nl/biografie/42855-de-spaanse-schilder-joan-miro.html Lääne kunsti ajalugu eelajaloost 21. sajandini, Antony Mason, Varrak, Tallinn 2009, lk 113 Üldine kunstiajalugu, Jaak Kangilaski, "Kunst", Tallinn 1998, lk 276 20. sajandi kunst, Ants Juske, Jaak Kangilaski, Reet Varblane, "Kunst", Tallinn 1994, lk 70
aasta väljaanne 'Süsteemse käsitluse alused' selgitab ning püüab luua universaalseid meetodeid kuidas süsteeme otseselt kui ka kaudselt käsitleda. Printsiibid, mida Loorents lugejale selgitab on olulised seetõttu, et ilma nende teadmiseta võib tihtipeale tekkida takistusi ning vastuolusid süsteemide käsitlemisel. Loorentsi teaduseteos on eelkõige õpetlik tudengitele, kui ka juristidele. Loorents samuti selgitab mitmeid printsiipe tuues näiteid minevikust kui ka eelajaloost ning nende seoseid tänapäeva eluga. Antud raamat on eelkõige seotud tavaelus esinevate probleemide ja nende seos süsteemidega kuid sinna kaasneb ka juriidiline perspektiiv Loorentsi poolt, kus on käsitletud Eesti riigikaitse alaseid dokumente (peatükk IV ja V) ning põhiküsimusi; nendest lähtudes võib nii mõnigi raamatus olev süsteemi printsiip oluline ja kasulik olla lugejale. Süsteemina võime käsitleda tehnikat, perekonna vahelisi suhteid, raamatuid,
,,Meie elu on samuti varastatud, ja iga päev peame seda igasugu vigurite ja trikkide abil uuesti näppama, et homseni hinges püsida". Lugedes ,,Mees, kes teadis ussisõnu" ei pruugi assotsiatsioonid eestlaste rahvusmütoloogiaga kohe tekkida, aga samas ei saa ka öelda, et seda motiivi seal vähem oleks. Need on kas liialdatud ja seega juba naeruväärseks muudetud või siis vastupidi, ridade vahele nii pehmelt kirjutatud, et ei saa arugi, kas mingi konkreetne motiiv on pärit meie eelajaloost või autori fantaasiast. Ometi tulevad sealt selgelt välja Põhja Konn, karude suhted naistega, ning nagu pealkirigi ütleb ussisõnade oskamine. Ka narratiiv on mõlemal romaanil võrdlemisi sarnane. Lisaks rahvusmütoloogiale, on nad mõlemad ka ajaloolised romaanid, kus on küll asjadega liialdatud ning neid naeruvääristatud, ent ometi annavad nad edasi ka killukest reaalsust. On ju tõsi, et ajal mil eestlased olid sakslaste pärisorjad,
juba kolmanda aastatuhande aluseks tugevdas Osiris Egiptuses oma mõju (algul Memfises, kus temas jätkub seni sealmail kummardatud Sokar/Seker (surmajumal), hiljem Abydoses, kus ta asub seni "läänepoolsetest esimesena" austatud ja allilma valitsenud surnutejumala kohale. Sellepärast on vaja temast jutustada juba praegu. Osiris on pärit Dedust (kreeka keeles Busiris), kus teda kummardama hakati oletatavasti kui hämarast eelajaloost pärit kuningat, kelle surma ümber põimus terve müüt. Tema kultusekeskused asusid Abydoses ja Philaes. Kodulinnas Dedus kujutatakse Osirist kapiteelile toetuva sambana. Sümbol, mis hieroglüüfkirjas tähendab "kestma". Surm "kestab". Kui Osirist ka piltlikult kujutati, siis rohelise näoga muumiana. Sest ta elab ja haljendab. Peas on tal vaaraokroon, käes aga võimusümbolina karjakepp ja lehvik.(Osirise kultusest ja müüdist hiljem). Atumi ilmumiskujuks peeti skarabeust
annaabi.ee 
