20 saj alguses avastatakse sünteetiline kumm(pakeliit). Sellest algas plastid võidukäik. komposiitmaterjalid- Kõrtest ja mudast tehtud trellised- Materjal mis koosneb vähemalt kahest materjalist. Esimene komposiit oli kivi, mille sisse pandi heina, et saada tugevamat ehitusmaterjali. 1980 algas nende uus võidukäik, hakati looma väga olulisi komposiite, nagu klaaskiuga tugevdatud vaigud. Ja ka süsinikkiuga tugevdatud vaigud. Oluline on ka Kevlar. keraamilised materjalid- Eelajaloos klaas(kristuse sünni ajal), savipotid jms(eKr). 1980 hakkavad levima rasked keraamilised materjalid- Alumiinium oksiid- Auto süüteküünla isolaator. Tenokeraamilised materjalid on kallid. 2) Metallide ja sulamite liigitus: Tihedus- kergmetallid ja -sulamid – tihedus kuni 5000 kg/m3 magneesium, alumiinium, titaan... keskmetallid ja -sulamid – tihedus 5000...10 000 kg/m3 tina, tsink, vask, nikkel, antimon, kroom, mangaan...
samuti tekitab segadust see palju neid õigusi üldse olemas on. Siit järeldub see, et ka loodusseisundi puhul oleksid inimestel nii öelda kaasasündinud õigused, kuid siiski ainult sellistele õigustele tugineda ei ole võimalik ja neid ei anna piiritleda. 6 Aga mismoodi oleme jõudnud sellisesse ühiskonda kus me praegu elame? Arvatavasti loodusseisund eksisteeris kaugel inimese eelajaloos, kus inimene veetis aega ilma kõneta, ilma koduta, ilma kõneoskuseta, talle oli võõras kõik, nii sõda kui ka igasugused sidemed. Loodusseisundist tsiviilühiskonda tulemine võis olla siis, kui kasutati oma enesetäiustamise oskust, leiutades tööriistu eluvõitluseks. Rosseau toob siin välja, et see tekitas omakorda rahvaarvu kasvu. Tööd kergemaks muutev uuendus tööriistade valmistamine tegi töö kergemaks ja see äratas inimese uhkuse ja intelligentsuse (Wolff 1996)
vaid õhku. Katla paigutas ta rõhtsalt. Energiamuunduri kolvi jõu kandsid ratastele üle kepsud, vänt ja hammasratasülekanded. Ehkki Trevithick pani sassiile ehtsa postitõlla kere, lõi ta põhimõtteliselt pigem veduri kui auto eelkäija (vt lisa 4.). Oma teise mudeliga, mille Trevithick Inglismaa maanteede halva seisukorra tõttu kaevanduse horburaudteede rööbastele pani, jõudis leidur lõplikult veduri juurde. Uusaja liikumise eelajaloos oleme jõudnud punkti, kus kaks arengujoont kahes suunas rööbassõiduki ja tänavasõiduki suunas liiguvad (2, lk 21). 19. sajandi keskpaiku oli Trvithici kaasmaalasel George Stephensonil õnnestanud saavutada tunnustus rööbastel liikuvale aurusõidukile, raudteele. Peamine probleem, mille Newcastle'i kaevuri poeg Stephenson lahendama pidi, seisnes selles, et peale rööbastele paigutatud aurumasina tuli teha veetavaks ka selle kütus süsi ja vesi. Et see
”Konstruktid”; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17. sajandil väga populaarne kirjandusžanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). “Kehamahlade” psühholoogia (humoral psychology; Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt). Klassikalised temperamenditüübid (melanhoolik, koleerik, flegmaatik, sangviinik) ning nende
- "Konstruktid"; konstruktivaliidsus; koonduv ja eristav valiidsus. Populaarsed konstruktid 1950-60-ndatel: autoritaarne isiksus (Adorno jt), saavutusvajadus (McClelland), ärevus (Spielberger), väljast sõltumatus (Witkin). - Joonepsühholoogia (trait psychology) kriitika. Mischel (1968): joonte madal situatsioonidevaheline kooskõla ja ennustusvõime. Situatsionism ja interaktsionism. - Isiksusepsühholoogia ajalugu Allport (1937) eristab kuut "koolkonda" isiksusepsühholoogia eelajaloos. - Kirjanduslik karakteroloogia (Theophrastos; La Bruyère). Karakteroloogia oli 17. sajandil väga populaarne kirjanduszanr, nt on 1891 välja antud antoloogia "Character writings of the 17th century". Theophrastose "Inimtüübid" on tõlgitud eesti keelde (Ivo Volt, TÜ Kirjastus, 2000). - "Kehamahlade" psühholoogia (humoral psychology;Galenos, Hippokrates; Kant, Wundt).Klassikalised
Õiguse kui sotsiaalse korra arenemine on protsess, mis jaguneb õiguse eelajalooks ning õiguse ajalooks. Jaotus tuleneb kirjalike allikate olemasolust või nende puudumisest. Õigus eksisteeris enne kui ta kirja pandi. See periood on õiguse eelajalugu – ius non scriptum. Õigust mõisteti ka sugukondliku korra ajal. Õiguse püsivad väärtuslikud ideed evisid ammu enne kirjakunsti. Püsiv väärtus on siiski seotud aegruumiga. Õiguse eelajaloos polnud sotsiaalne kord eraldunud tava- ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid 41 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 209 42 Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn. lihtsad. Hiljem eri elementide omandades domineeriva tähtsuse ning kirja panduna algab õiguse ajalugu – ius sciptum „tõeline õigus“. Kirja pandud kujul on õigus väärtus, mille kohta kõigil on võimalik