,,Me ei pea mõistma, milline narkokultuur valitseb meile maal! ... muul ... suul! Kajad kandusid saali tagaotsa selgete lainetena. ,,Kanepipläru otsa kutsutakse prussakaks, sest see meenutab prussi ... trossi ... prossi." ,,Miks nad sellist õiget jama ajavad?" sosistas mu kujutletav kaaslane. ,,Sa oled täie mõistuse juures inimene, kui pläru meenutab sulle prussi." Ma noogutasin peaga. Oli selge, et olime sattunud eelajaloolisele kogunemisele. Ühe ,,uimastieksperdi" hääl tema nimi oli Anti Peksa lendles läbi kõlarite: ,,... nendest kordustrippidest teavad patsiendid kõike. Ta arvab, et see pole läbi ja hoiab end kuus kuud uimas, ja siis, pagan võtku, tuleb kogu tripp tagasi ja ta jääb elu lõpuni puhtaks!
infantiilne. Hulk ei ole kunagi arutlev ega kahtlev, hulga tunded on alati liialdatud. Seega massis olles kaotab inimene oma individuaalsuse ja omandab tüki "kollektiivsest hingest", mis on intellektuaalselt madalam inimese enda vaimsest tasemest. Massi tähelepanu hajub, ta muutub vähem kriitiliseks. Sugereeritavus suureneb, tekib õpitud abitus. Ühtesulamine kollektiivi vaimuga on võrreldav hüpnootilise regressiooniga, mis viib inimese tagasi hingeseisundisse, mis oli omane eelajaloolisele seisundile. Tänu sellele vaimsele taandarengule saavutab juht masside üle samasuguse võimu nagu hüpnotisöör omab absoluutset kontrolli hüpnotiseeritava üle. (Encyklopedia) Ta on avaldanud mitmeid töid massi psühholoogiast ja karja käitumisest. Tema tööd masside psühholoogiast muutusid tähtsaks 20. sajandi esimesel poolel, kui meedia uurijad nagu Handley Cantril ja Herbert Blumer kasutasid tema teooriat, et kirjeldada allasurutud gruppide reaktsioone meediale
õõnestatud lusikad 3000-2500 aastal eKr Šveitsis. Pilt 1. Arvatakse, et nii elasid ja sõid meie kauged eellased. Rooma Impeeriumi ajal, mis kestis 27 eKr – 476, võib rääkida juba teatud lauakommetest. Näiteks kasutasid nad söögi ajal sõrmede loputamiseks hõbedast sõrmekausse ja kuivatasid käsi linasest riidest rätikutesse. Paraku kui kukkus kokku Rooma Impeerium, tõi see tagasilöögi ka lauakommetesse, mis taandusid eelajaloolisele tasemele. Pilt 2. Hõbedane sõrmeloputuskauss. Umbes 1200ndatel aastatel Prantsusmaal ei tuntud püsivalt söögilauana kasutatavaid laudu ega igale sööjale oma tooli. Väikesel serveerimislaual seisis kõrvuti toiduga ka pronksist veenõu, kauss käte pesemiseks ja käterätik. Igaühel oli lusikas, kuid supikaussi kasutati kahe peale. Taldrikute asemel kasutati tahket leiba, millele sai tõsta lihatüki.
Moraali kujunemine · Ürgkogukondlikule ühiskonnale on omane eel- ehk protomoraal: hea tähendab meid. Mitte-meie on potentsiaalselt vaenulik jõud. · Tegelik moraal eeldab selget vahetegemist mina ja meie vahel. Moraali kujunemine on seotud isiksuse kujunemisega: inimene teadvustab oma kordumatust, oma võimalusi ja vastutust. Moraal kujuneb sugukondliku ühiskonna lagunemisperioodil. · F.Fukuyama Võime rühmaviisiliseks koostööks ühiskondlik kapital andis eelajaloolisele inimesele olelusvõitluses olulise eelise. Kõlbelised väärtused ja ühiskondlikud reeglid on mistahes koostöö vältimatu eeltingimus. Oluline tingimus on usaldus. Ühiskondlik kapital kujuneb omaalgatuslikul teel, normid on kirjutamata ja väljakuulutamata. Kõlbeline käitumine kujutab teatud vahetust, mis toob kokkuvõttes kasu mõlemale osapoolele. Teleoloogiline ja deontoloogiline eetika Kaks põhilist eetikateooriate traditsiooni filosoofias: I. Teleoloogiline eetika kr
annaabi.ee 
