mittemõistmist, käegalöömist ja ükskõiksust. Kool on osa ühiskonnast ja seal on samad probleemid mis ühiskonnas. Kool ja ühiskond on ühte nägu. Ühiskonnas toimuvad protsessid mõjutavad koolis ja hariduselus toimuvat kõige otsesemalt. Kuigi kool on olemuselt konservatiivne ning allub muutustele aeglaselt, mõjutab tänapäeva infoühiskond koolis toimuvat tugevamini kui iial varem. Ühiskonna poolt on peale pressitud edukultus. Tänapäevane elu esitab inimesele suured nõudmised, seega loob ka sama suured hirmud. Praeguste noorte üks üldisemaid ja suuremaid hirme ongi kartus vaese luuserina elu hammasrataste vahele jääda. Suurimaks hirmuks on see, et ei pääse ülikooli, ei leia tasuvat tööd. Võidujooks paremale stardiplatvormile jõudmiseks algab juba kooli minekuga: lapsevanemad on valmis võtma eratunde, et nende laps saaks nn eliitkooli nimekirja
sageli valitav õppeasutus. Mida näitab teie praktika milline on kutseõppe maine noorte seas? Kui noorele pakkuda nõustamise käigus välja üheks edasiõppimise võimaluseks kutseõppeasutus, milline on reaktsioon? Eks see oleneb õpilasest, tema õpitulemustest ja huvidest, sageli ka vanematest. Mingit erilist vastuseisu küll ei ole. Kutseõppe maine teeb pisut nõrgemaks ühiskondlik arvamus ning sellest tulenev vanemate hoiak ja surve lapsele nö. tohutu edukultus: ikka gümnaasiumisse, ikka kõrgkooli pole tähtis, mis erialale, peaasi, et ikka kõrgkooli edasi. Aga nagu öeldud Läänemaal arvatakse meie kutsehariduskeskusest päris hästi. Milline võiks olla ideaalne koostöö teavitamis- ja nõustamiskeskuse ning kutseõppeasutuse vahel? Ma usun, et regulaarsed kokkusaamised ja vastastikused infotunnid oma tegevusest, värske infomaterjali vahetamine jne. Küll aga ei tohiks teavitamis- ja nõustamiskeskus tegeleda nö.
selle demonstreerimine. ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" Tulemuste võrdsus on vabadusega vastuolus. Võimaluste võrdsus tähendab kõigi vabadust võrseid võimalusi ära kasutada pole vastuolu vabaduse ja võrdsuse vahel. (Iseasi, kui võrdsed on ka Ameerikas võimalused tegelikult: paradoksaalselt loob pigem "Vana-Euroopa" tänapäeval võrdsemaid võimalusi). Saavutus, edu - kõige olulisemad väärtused, peavad olema mõõdetavad. Edukultus. (Vrdl Euroopaga). Pierre de Coubertin: "Kõige olulisem pole võit, vaid (olümpiamängudest) osavõtt" Grantland Rice (Ameerika, 20 saj. esimene pool): "Oluline on mitte see, et sa võitsid või kaotasid, vaid see, kuidas sa mängisid" Vince Lombardi (Ameerika, 20. saj. teine pool): "Võit pole (veel) kõik: võit on ainus (oluline) asi!" ("Winning is not everything. Winning is the only thing!) 1960ndate nn kultuurisõdades edukultus ("rottide võidujooks") vaidlustati, kuid
või konfliktid kodus vanematega välistab kanepitarbimist põhjuseid. Pigem on kanep koolinoortel osa meelelahutusest ja vahend enesetunde parandamiseks. Noorte antud vastuste põhjal järeldab töö autor, et hea enesetunde saavutamine kanepi abil nii suurel määral gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste seas on siiski millegi tagajärg. Kooli lõpetamine, oluliste tulevikuliste otsuste tegemine, vanemate ootused ja pealesuruv edukultus võib noorele osutuda nii koormavaks, et ta alateadlikult hakkab abi otsima kiiretest lahendustest. Algselt meelelahutuse ja seltskondliku ajaveetmise eesmärgil proovitud kanep muutub vajaduseks, mille rahuldamine kujuneb sõltuvuseks. 14 3.4. Ennetustöö tulemuslikkus kanepitarbimisele noorte seas Hinnates ennetustöö tulemuslikkust koolide õpilaste seas ankeetküsitluse andmetele toetudes,
annaabi.ee 
