sõltub sellest, kas Eduard ning Anton esinevad koos või mitte. Poisid käivad Anne- Mail külas, kas siis koos tööd tehes või vabal ajal eraldi püüdes daami enda poolele meelitada. Eriti huvitav oli teises vaatuses stseen, kus Anton tahab tulla daami paljaks varastama, kuid ebaõnnestub, sest daam on üleval ja ta jääb vahele. Tänu daami naiivsusele suudab ta oma süütust tõestada. Antoni sealolekul kiidab Anne-Mai Eduardit taevani. Hiljem, kui Anton on lahkunud, astub uksest sisse Eduard. Saanud teada, et Anton just lahkunud oli, ütleb ta paar paremat sõna ning seepeale kiidab Anne-Mai Antonit taevani. Tundub, et Anne-Mai isegi ei tea, keda eelistada. Väga huvitav lõpplahendus on. Lõpp on sarnane algusele ning ka on sinna kirjutatud, et näidend jätkub leheküljelt 48. Seega on näidend justkui tsükkel. 6. Too näiteid karakteri-, situatsiooni- ja sõnakoomikast ,,Pühas Susannas".
1882. Aastal valmis ta esimene jutt ,,Kurjal teel". 1882a sai ta ajalehe ,,Virulased" töötajaks. Vilde tegi ka katse omandada Tartu ,,Postimeest" see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Pärast seda asus E.Vilde tööle Riias. Seal oli tema peamisteks sissetuleku allikateks lühijuttude kirjutamie. Varsti asus Eduar aga jälle ,,Postimehe" toimetusse. Seal pidi ta küll palju töötama,aga see ei pakkunud talle rahuldust. 1897.a Kolis Vilde Narva, kus Eduardit oli koheselt kutsutud ,,Virmalised" toimetusse. Seal aga langes kogu toimetamine tema kaela, millega ta vaikselt alla vandus. 10. nov ilmus esimene ,,Teataja" See ajaleht oli tugeva vasempoolse kallakuga. ,,Teatajas" töötamise ajal saavutas EV suurima produktiivsuse. Vilde kirjutas palju nalja ja proosajutte. Peale suurt streiki 1905 aastal kolis Vilde Helsinki ja hakkas toimetaja ajakirja ,,Kaak", mille toimetamine ei kestnud kaua, kuna Vilde pidi põgenema.
maja. Torulukksepp Goga kutsub remondiks appi veel kaks sõpra Antoni ja Eduardi. Need kolm suli üritavad AnneMailt tema rikkusi välja petta. AnneMai on lihtsameelne ja moraalsete kommetega vana naine, kes ei usu inimestest halba ning püüab halva alati heaks pöörata. Näiteks, kui Goga jäi asja varastamisega vahele, uskus AnneMai, et Gogal on olnud raske lapsepõlv mistõttu ta varastaski. AnneMai tahtis aidata ka Eduardit ja Antonit ning seepärast hakkas vana naine neid töötegemise kõrval ka õpetama. Teose lõpus tuleb välja, et need kolm suli pole mitte esimesed, keda AnneMai oma elujooksul on püüdnud paremateks inimesteks muuta. 2. Teose probleemistik ja ideestik 1. Kas halba inimest on võimalik heaks muuta? AnneMai püüdis sulisid heale teele juhatada. Varasemalt oli naine aidanud Kristjani, Albertit ja Vovat.
ennast ihaldatuna ilma eelnevate või järgnevate probleemideta. Ta oli harjutanud ennast meestele ainult teatud kindla koguse naudingut andma ei rohkem ega vähem, vaid nii palju kui vajalik. (,,Veronika otsustab surra" lk 48) Veronikale olid olulisemad teised eluavaldused ning sellepärast ta väga ei keskendunud armastuse otsimisele. Ta ei mõtelnud ega rääkinud väga sellest. Romaani lõpuks oli tema suhtumine aga vastupidine vaimuhaiglas kohtas ta skrisofeenik Eduardit. Nende kummalisest suhtest arenes omamoodi armastus. Tekkis täiesti tahtmatu ja eelarvamusteta suhe. Armastus leidis Veronika. ,,Kuna ma sind ainult nädal aega tunnen, on liiga vara öelda: ma armastan sind. Et ma aga hommikut ilmselt ei näe, on seda samas ka liiga hilja öelda. Mehe ja naise hullumeelsus just selles seisnebki armastuses." (,,Veronika otsutsab surra" lk 192) 18 4
kõrgemateks samal ajal lugemise varal omandatuist. Kreiskoolis oli Vildel ka õpetajatega vahekord halb, hiljem ka õppeedukus halb ja kui kooli juhtkond sai teada Vilde kavatsusest laevaga Ameerikasse põgeneda, soovitati tal koolist lahkuda. Seda ta tegi ja asus vanematekoju Karjakülla. 29. detsembril 1878 aastal sureb Vilde tädi Mai Brunberg. Mai surma järel leidsid Vilded, et nad peaksid Tallinna kolima, kui nad tahavad Eduardit edasi koolitada ja ka tütart kooli panna, sest võõraste hoolde nad oma lapsi usaldada ei tahtnud, pealegi oleks koolitamine sel juhul väga kalliks läinud. 1880 aasta kevadel kolitigi Tallinna. Esialgu ei leidnud Vilded endale sobivat korterit ja neil tuli mõnda aega tädimees Jaan Brunbergi juures elada ent hiljem siiski üüriti võrdlemisi suur tuba. Jaan Brunbergi soovitusel läks Jüri Vilde raudteetehasesse tööle