NANTES'I EDIKT 1598 Hendri 4 usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Paljud hugenotid pidasid teda reeturiks, katoliiklased aga umbusaldasid. Kuningas püüdis pooli lepitada, et kodusõda uuesti ei puhkeks. Usuküsimuse ja poliitiliste vastuolude reguleerimiseks avaldas ta 1598. aastal käskkirja, mida tuntakse Nates'i ediktina. Prantsusmaal tunnistati valitsevaks usuks katoliiklus. See tähendas kõikjal katoliiklike jumalateenistuste taastamist, katoliku kirik sai tagasi oma varad, vaimulikkond oma varasemad õigused. Kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku. Protestantlik jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades ning aadlikud tohtisid neid korraldada oma lossides (seda kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisi ja veel mõne linna piires). Poliitiliselt oli tähtis punkt, mis andis
Bourbonide dünastia. Henri IV oli aga hugenott ja paljud keeldusid teda tunnistamast. Lõpuks jõuti kokkuleppele, et Henri IV saab tunnustuse kuningana, kui ta vahetab usku. 1593 tegigi ta seda ja nüüd sai temast katoliiklane. Nantes'i edikt 1598 Henri IV usuvahetus tekitas vastakaid arvamusi. Kuningas proovis pooli lepitada, et ei tekiks uut kodusõda. Ta avaldas 1598. aastal käsikirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus. Edikt lubas ka reformeeritud usku. Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaal. Protestandid said jälle teenida riigiametites. Põhimõtteliselt säilis Lõuna-Prantsusmaal hugenottide riiklik erikorraldus. Henri IV troonile tulek ja Nantes'i edikt tähendasid ususõdade lõppu. Sõjad olid põhjustanud suuri laastamisi ja vähendanud rahvastikku. Hävinenud olid linnad, külad, lossid ja kirikud. Uued
13 1593. aastal vahetas Henri IV oma usku tuues põhjenduseks, et kuningas peab austama oma rahva usku. 1594. aastal avas Pariis talle oma väravad ning varsti sõlmiti rahu ka Hispaaniaga, mis viis seejärel oma väed Prantsusmaalt välja. Nantes'i edikt Kuningas Henri IV püüdis hugenotte ja katoliiklasi omavahel lepitada 1598. aastal avaldatud käskkirjaga, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus, mis tähendas katoliiklike jumalateenistuste taastamist ning katoliku kirik sai tagasi oma varad ja vaimulikkond oma varasemad õigused. Protestantlikud jumalateenistused võisid toimuda Lõuna-Prantsusmaa linnades ja aadlikel oli lubatud neid korraldada oma lossides kõikjal Prantsusmaal, välja arvatud Pariisis ja veel mõne linna piires, lisaks anti protestantidele õigus taas teenida riigiametites.
Enne pöördumist variser Saulus, pärast apostel Paulus 2. Kus hakati kristlasi kutsuma kristlasteks? Süüria suures maailmalinnas Antiohhias 3. Kuidas nimetati Rooma maailmariiki ladina keeles? Imperium Romanum 4. Milline keiser võrdsustas kristluse Rooma riigi teiste religioonidega? Keiser Constantinus 5. Millise ediktiga ja mis aastal see toimus? Constantinus ja Licinius Milaanos ühine edikt, mis sai tuntuks Milaano ediktina. Toimus aastal 313. 6. Milline keiser ja mis aastal kuulutas kristluse Rooma keisririigis riigiusuks? Keiser Theodosius Suur, aastal 380 kuulutas kristluse riigiusuks 7. Mis aastal jagunes Rooma riik kaheks ja kuidas neid riike kutsuti? Aastal 326, kutsuti Lääne- Rooma riigiks ja Ida-Rooma riigiks ehk Bütsantsiks. 8. Kuidas kutsuti Teist Roomat, kus see asus ja mis aastal see linn pühitseti? Uus Rooma
loodi L-Prant protestantlik konföderatsioon, mis kuj endast riiki riigis. 1562-1589 peeti kokku 8 kodusõda. 1589 läks Prantsusmaa troon Navarra Henrile ja alguse sai Bourbonide dünastia. Kuid Henri IV oli hugenott ja Pariis koos suure osa Prant keeldus teda tunnistamast. 1593 sai kuningas tunnustuse vahetades usku. Nantes'i edikt 1598: Henri IV usuvahetus kutsus esile vastakaid arvamusi. Usuküsimuse ja poliitilise vastuolude regul avaldas ta 1598 käskkirja, mida tuntakse Nantes'i ediktina. Valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus kuid edikt lubas siiski ka reformeeritud usku. Henri IV troonileasumine ja Nantes'i edikt tähendasid ka üle 39a kestnud ususõdade lõppu. 35.(putsis)reformatsioon skandinaaviamaades: 1397. aastal loodi Kalmari unioon, kuhu kuulusid Taani, Rootsi ja Norra, et vastu seista saksa ekspansioonile. Seda valitseti Kopenhaagenist. Kuna rootsil oli seal eriti vähe võimu, hakkas rahvas võitlema Taani võimu vastu. Saavutati Erik VIII kukutamine
annaabi.ee 
