nad erinevaid meloodiaid, justkui omavahel vesteldes. Jazz armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpille sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sahinaid ja urinaid. Iga mängija juurde kuulub ka isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad just tooni järgi ära, kes mängib. Jazz Eestis: Eestisse jõudis jazzmuusika 20. sajandi kahekümnendail aastail peamiselt raadiovahendusel. Peagi hakkasid jazzmuusikat esitama ka eestlased, üks olulisemaid jazzi edendajaid oli Kurt Strobel oma orkestritega. Eesti esimesed swingorkestrid ,,Merry Pipers" ja ,,Kuldne Seitse" loodi vahetult enne Nõukogude okupatsiooni. Teise maailmasõja ajal moodustati nõukogude tagalas, Jaroslavis eestlaste jazzorkester. Tihtipeale näeb üks korralik jazzorkester just selline välja Sõjajärgsel ajal esitas jazzmuusikat kodumaal Eesti Raadio estraadiorkester, mida tol ajal juhatas Rostislav Merkulov. 1950. Aastate teisest poolest hakkas suhtumine
" Inimeste unistused on enesekesksed. Tammsaare arutleb, mida võiksid küll riigipead ja poliitikud unistada, kuhu nende unistused suunduvad. Tammsaare mõtleb nende jõukate peale, kes pärast sõda meie kodumaal elama hakkavad. Kas nad kõnelevad oma unistustest valjult või hoiavad need endale? Tõenäoliselt püüeldakse rahva tuntuse poole, kuna kõik tahavad, et neid teataks kui kunstiarmastajaid, hariduse edendajaid, teaduse toetajaid. Tammsaare loodab, et pärast sõda siia tulnud jõukad satuvad vanadega kokkupõrkesse ning seetõttu muutuks ka siinne elu mingil määral põnevamaks, huvitavamaks. Tammsaare loodab ka, et uusrikkad huvituksid haridusest ja kunstist ning asuks seda eesti pinnal edasi arendama uute põlvede tarbeks. Ta loodab, et nende lastes ,,tärkab see idu, millest kasvab vaimuaristokraatia." Tammsaare tõdeb, et haritud saamiseks on tarvis erinevaid ressursse. ,,Rahaaristokraatia on
kodumaast. Oluline on, et laps näeks Eestimaad, et klassivälises tegevuses oleks väärtustatud kodu, maa ja rahvas. Tegutsemise kaudu kujuneb veendumus, et eestlane olla ongi uhke ja hea. Seega ei saa me rahvuslikku identiteeditunnet kujundada ainuüksi sõnadega, vaid tegudega, millest laps rõõmu tunneb. Rahvusliku identiteeditunde kujundamiseks õpilastes on ääretult oluline, et õpetajad ise väärtustaksid meie kultuuri ja Eesti elu edendajaid, kes oleksid meie õpilastele eeskujuks. Eesti looduse vastu huvi äratamine ja selle kauniduse nägeminegi on õpetaja ülesanne. Arusaamise, et oleme väärt rahvas väärt maal kujundab õpetaja kooliaastate vältel. Õpetajaile vägisi peale sunnitud aatelisus kajastub paratamatult nende igapäevases kasvatustöös. Seetõttu võime riiklikku õppekavva kirjutada küll väga selged ja kaunisõnalised isamaalise kasvatuse eesmärgid, kuid need jäävad õpetajate poolt ikkagi realiseerimata
Kasutusalad: Probleemilahenduse õppimine; Sotsiaalsete oskuste õppimine; Probleemide ennetamine; kriminaalsusest loobumine J.W.Hilborn(Kognitiivne käitumine, töö kriminaalsusega). IV. KÄITUMUSLIKUD MUDELID Thomas (1968, 1971) USAS-s ja Jehu (1967, 1972) Inglismaal olid esimesed, kes tõlgendasid psühholoogiaalast kirjandust sotsiaaltöö jaoks, kuigi väiksemaid katsetusi tehti ka juba 1950tel aastatel. Teistest autoritest võib nimetada veel sotsiaalse õppimise meetodite edendajaid Scwartz ja Goldiamond (1975), Sheldon (1982), Hudson ja Macdonald (1986) ja kognitiivse õppimise meetodite esindajaid (Jackson ja King 1982). Väga oluline on kliendi nõusolek, kuna tegemist on käitumuslike tehnikate õpetamisega ning seetõttu on õpetajal suur vastutus ja ka võimalus enda võimu peale suruda ning seetõttu on eetika siin pidevalt tähelepanu keskpunktis, sest kõiki tehnikaid saab halbades kätes vääralt kasutada
annaabi.ee 
