html Riigiasend https://www.cia.gov/library/publications/t he-world-factbook/geos/so.html Kliima ja maastik • Reljeef on tasane. Põhjas veidi mägisem. • 2 jõge: Shabele ja Juba (lõunas) • Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Enamasti on kõrbekliima. Sagedased on põuad ja tolmutormid. Kirdemussoon detsembrist veebruarini toob kaasa põhjapool mõõdukamad temperatuurid, lõunas kuuma. Edelamussoon maist oktoobrini toob põhjapool kaasa väga kuuma, lõunapool kuuma ilma. Mussoonide vahelisel ajal on kuum ja niiske – tangambili. Sel perioodil esineb üleujutusi. http://www.tucacas.info/sunfirecooking/SFCnewweb/CharcoalTraffic/SunFireCooking.html Maakasutus Pindala: 637,657 km2 Peamine tegevusala on põllumajandus. 65% inimestest on seotud põllumajandusega. 65% SKT moodustab põllumajanduse. Põllumaad 1,73%
mäestikuesise nõo kohale.Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna(Siwalik,Madal-ja Kõrg-Himaalaja)India kõrgeim tipp on Karakorumis(8611m).Kõrgmäestikes on suuri liustikke,lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800m kõrgusel. Kliima Suurem osa Indiat asub lähisekvatoriaalses vöötmes,kus talvel on valdav mandriline troopiline(detsembrist märtsini puhub kuiv kirdemussoon),suvel ekvatoriaalne õhk(Juunist novembrini niiske edelamussoon).Vihma sajab põhiliselt suvemussooni ajal.Keskmine aastane sademetehulk on 1000-15000,tuulepealseil nõlvul 3000-6000,Induse-Gangese madaliku loodeosas(Thari kõrbes) ja Dekkani sisealal 60-400 mm.Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15,lõunaosas aga 27 kraadi C.Kõrgeim on temperatuur enne vihmaperioodi algust.India loodeosas(Kashmiris) valitseb lähistroopiline mäestikukliima,Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliimas. Veestik
temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C umber. Talvel puhub külm ja kuiv loodemussoon, suvel niiske edelamussoon. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida
Kõige vähem käisid Tais Aafrika elanikud elatustase on seal madalam ning reisimisvõimalused seega mõnevõrra piiratud. Allikas: Tourism Statistics Loodusolud Tais Tai asub troopilises kliimavöötmes, mistõttu aasta keskmine temperatuur Tais on suures osas piirkonnas üle 30°C. See meelitab turiste Taisse puhkust veetma ning suurepärastel liivarandadel mõnulema ja päikest võtma sõitma. Mai keskpaigast septembrini toob edelamussoon kaasa vihmase, sooja ja pilvise ilma. Novembrist kuni märtsi keskpaigani on kliima jaheda kirdemussooni tõttu kuiv, vahel esineb põudaperioode. Lõunapoolsel maakitsendil on alati soe ja niiske. Allikas: The World Factbook Atraktsioonid ja vaatamisväärsused Populaarsemad turismiatraktsioonid Tais on sukelduspaigad, liivarannad, sajad troopilised saared, huvitav ja mitmekülgne ööelu, arheoloogilised paigad, looduspargid, muuseumid, eriline taimestik ning omapärased linnuliigid jm.
Induse-Gangese madalik on 240-370 km laiune alluviaaltasandik, mida keskosas poolitab 270 meetri kõrgune veelahe. Sellelt madalikult kõrgub kolme astanguna maailma kõrgeim kurdmäestik Himaalaja ning põhjapiiril Karakorami mäestik. Himaalaja mäestikus ja sellest lõunas paiknevatel aladel on palju maavärinaid. Suurel osal Indiast valitseb lähisekvatoriaalne mussoonkliima; talvel puhub kuiv kirdemussoon ja ilm on päikesepaisteline, suvel aga niiske edelamussoon ning sajab 80% aastasest sademehulgast. Riigi idaosas Cherrapunjis on registreeritud aastane sademete rekord 22 987 mm. Sügiseti tekib Bengali lahes troopilisi tsükloneid, mis põhjustavad üleujutusi. Kõrgustikes on rohkesti liustikke. Vetevõrk on tihe ja Himaalajast algavad jõed toituvad mussoonvihmadest ja sulaveest. Jõgede vett kasutatakse niisutamiseks, järved on väiksed ja neid on vähe. Pikaajalise inimtegevuse tagajärjel on looduslik taimkate suurtel aladel hävinud
annaabi.ee 
