LOODUSVÄÄRTUSED Jõgevamaal on palju erinevaid maastikke: suured metsamassiivid, ilusad järved, voorestikud, rabad, Peipsi rannik jne. Suuremad metsakaitsealad on Endla ja Alam- Pedja looduskaitseala ja Kääpa maastikukaitseala. Väiksem Aidu looduskaitseala on moodustatud must-toonekure, metsise, laanepüü ja kassikaku elupaiga kaitseks. Sood Vooremaa järved Elistvere loomapark Luua dendropark Endla looduskaitseala · Endla Looduskaitseala paikneb Pandivere kõrgustiku edelajalamil kolmes maakonnas · Asutati ta 1985. aastal Endla-Oostriku sookaitsealast, eesmärgiga säilitada ja kaitsta rabasid ning Pandivere nõlvaallikaid. · Endla Looduskaitseala pindala on 8162ha, millest Jõgeva valda jääb ligi pool. · Reservaatidena paiknevad valla territooriumil Endla ja Linnusaare raba. · Sihtkaitsevööndisse kuulub Endla järv ja Männikjärve raba. Lisaks reservaatideleja sihtkaitsevööndile on looduskaitsealal ka piiranguvöönd.
17%. Puistute keskmine vanus on riigimetsas 58 ja erametsas 52 aastat. Metsamaa Jõgeva maakonnas jaguneb: hoiumetsad 9700 ha (7,1%), kaitsemetsad 29 600 ha (21,6%) ja tulundusmetsad 97 700 ha (71,4%) [8]. 7 5. LOODUSKAITSE Looduskaitsealad Looduskaitsealasid on Jõgeva vallas 2- Endla looduskaitseala ja Mustallika looduskaitseala. Endla looduskaitseala asub Pandivere kõrgustiku edelajalamil jäädes Jõgeva valla territooriumile. Looduskaitseala on tervikuna loodusmaastik, mille moodustavad 8 Endla soostikku kuuluvat rabalaama, neid ümbritsevad siirdesoo- ja madalsooalad, metsad, järved ja tihe vooluvete võrgustik [3]. Olulised probleemid: 1. Rabade servakraavitus, mille mõju ulatus ökosüsteemi kvaliteedile ei ole selge. Vajalik on vastavate uuringute algatamine. 2. Rabade metsastumine on intensiivistunud. Ornitoloogide arvates halvendab
Õisu järv, mis asub Kõpu ürgoru piires, on säilitanud vaid kümnendiku oma esialgsest suurusest, sest ülejäänu on ta soodele-rabadele loovutanud. Järve kaldad on soostunud, põhja katab 2 meetri paksune mudakiht. Sinialliku järv, allikas ja oja paiknevad samanimelises ürgorus. Piki ürgorgu kulgeb vallseljak, mille põhjaotsas asub ka linnamägi. Järv ja väiksem allikas jäävad linnamäest kirdesse. Suur Siniallikas (veeandlus kuni 60 l/sek) asub vahetult vallseljaku edelajalamil. Kuigi nii Sinialliku järv kui ka oja pakuvad maalilisi vaateid, on eriliseks pärliks sinetava veega Suur-Siniallikas.(egk.ee) Viljandimaal on 12 jõge. Tuntuimad neist Raudna ja Navesti jõgi Viljandimaa jõgesid (pikkus maakonna piires, km) Halliste 76 Kõpu 61 Raudna 58 Navesti 50 Lemmjõgi 41 Ärma 37 Tänassilma 34 13 Õhne 30 Pale 25 Põltsamaa 24 Raudna jõgi (pilt7)on jõgi Eestis, Halliste jõe üks suurimaid lisajõgesid
lupjamiseks) Valga nõgu · Negatiivne pinnavorm · Kõrgustikevaheline nõgu · Kasutatud ka nime Väikese Emajõe orund ja Valga nõgu · Kujunenud Võrtsjärve nõos kulgenud liustikuvoolu aseme kohale · Keskne jõgi Väike Emajõgi, sellest ka nimetus · Rajooni lääneosas mõhnad ja tasandikud koos nüüdisjõgede lammisoodega · Lõunaosa avardub ida suunas, kus Otepää kõrgustiku edelajalamil asuvad uhutud moreentasandikud ja lõunaosas liivase pinnakattega jääjärve- ja sootasandikud (surelt osalt kultuuristatud) · Korva luht Võru-Hargla nõgu · Eraldab Haanja ja Karula kõrgustikku. Kitsenevat idaosa kutsutakse ka Võru-Petseri ürgoruks · Osa jääaegade eelsest lavamaast, mis asus Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool ja ulatus Sakala kõrgustikuni · Karula kõrgustiku teke jaotas laavamaa kaheks
annaabi.ee 
