Interneti ajalugu · Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokoll sai nimeks TCP (Transmission Control Protocol). · 80-ndatel liitus ARPANET-iga tuhandeid teadusasutusi ja ülikoole. · Töötati välja failiteisaldusvahend, millega peamiselt edastati tekstiinfot üksteisest eemalasuvate arvutite vahel. · 80-ndate lõpus hakati välja arendama uut süsteemi, et edastada ka dokumente, mis sisaldavad
leevendamiseks. Enamikel internetiga ühendamiseks kasutatavatel ruuteritel on püsivaras NAT funktsioon mingil kujul realiseeritud. Eristatakse 2 tüüpi NAT funktsiooni lähtudes esimesena muudetavast aadessist: sNAT (source NAT) ja dNAT (destinationNAT) 7. Mis on veebiserver? Kuidas see töötab? Milleks on veebiserverit vaja? a. Veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna kasutatakse ka serveri kohta, milles nimetatud tarkvara töötab. Veebiserveri peamine ülesanne on veebilehtede toimetamine klientidele. See tähendab HTML-dokumentide ja muu kaasatud sisu nagu piltide, stiililehtede ja JavaScripti edastamist. Klient, tavaliselt veebilehtseja või veebirobot, alustab suhtlust esitades serverile päringu mingi kindla ressursi järgi, millele veebiserver vastab kas
See asub vähemalt ühes veebiserveris, kuhu pääseb võrgu internetiaadressi abil. Veebi moodustavad kõik veebisaidid, millel on avalik ligipääs. Veebisait hõlmab tavaliselt veebilehti. Kõige olulisem veebisait, mis veebilehel olema peab, on esileht. Veebileht on dokument, mis on enamasti kirjutatud tavalises kirjas ja mille vormistamisel on järgitud veebilehe reegleid. Veebileht võib sisaldada elemente teistelt veebisaitidelt. Veebilehtedele pääseb ligi hüperteksti edastusprotokolli kaudu, mille info võib olla salastatud, et tagada suuremat turvalisust ja privaatsust veebilehtede kuvamisel. Veebisaidi lehtedele pääseb tavaliselt ligi lihtsa internetiaadressi kaudu. Internetiaadressid moodustavad veebilehtedest astmelise süsteemi ja hüperlingid abistavad kasutajal saidil liikuda. Mõndade veebisaitide sisule ligipääsuks peab kasutaja end eelnevalt registreerima. Selliste veebisaitide hulka kuuluvad paljud ärisaidid, failijagamissaidid ja suhtlusvõrgustikud
.................. 28 Kasutatud kirjandus................................................................................... 29 4 Lühendite loetelu ja sõnastik avaleht - Home page –HTML dokument, millest algab veebisait, veebisaidi esimene leht. Sünonüümid: pealeht, koduleht, esileht. Apache veebiserver - veebiserver on arvutiprogramm, mis edastab infot, näiteks veebilehti, kasutades hüperteksti edastusprotokolli. Sõna võib ka kasutada viitamiseks serverile, kus nimetatud tarkvara töötab. Browser - Veebilehitseja - programm, mis võimaldab lugeda HTML dokumente ja veebis navigeerida (liikuda). Kõige levinumad ja tuntumad on Opera, Mozilla Firefox, Google Chrome,Netscape Communicator, Safari, MS Internet Explorer. CSS – Cascading Style Sheets, kaskaadlaadistik, keel märgistuskeeles kirjeldatud dokumentide kujundamiseks. Veebikujundamise keel.
standardiga uuendades taktsagedust 16 bit, kasutab IRQ aadresse ISA kasutusala: video, heli, võrgukaartide lisamiseks + ketta kontrolleritena Plussid/Miinused - +madal hind, laialt kasutatav, kompaktne, - madal kiirus, jumperid ja dip lülitid Siini taktkiirus 8Mhz, laius 16 biti, teoreetiline max edastuskiirus 8 MB/s(64 Mb/s) EISA ISA siini laiendus, töötavad ka selles ISA kaardid, kasutab kiireks andmeedastuseks sünkrootset edastusprotokolli, häälestub automaatselt, töötas 386 ja 486 koos, kadus PCI siini tekkimisega. Siini taktkiirus 8 Mhz, siini laius 32bit, teoreetiline max edastuskiirus 33MB/s (264 Mb/s) MCA micro channel architecture, loodud 1987 a IBM, kasutatakse pc PS/2, ei ühildi teiste siini arhitektuuridega, vanemaid kaarte ei saa, kiirem kui ISA siin., ei ole enam kasutusel Spek. siini taktsagedus 10 MHz, siini laius 32biti, teoreetiline max. Edastuskiirus 40MB/s(240 Mb/s)
Jõudu tööle! 02 - PHP - Mis on PHP? Teemad Veebiserver Staatiline ja dünaamiline veebileht Mis on PHP? PHP ajalugu PHP süntaks ja kommentaarid PHP plussid ja miinused Redaktorid Mis on veebiserver? Oma veebilehe kuvamiseks on sul vaja veebileht üles laadida veebiserverisse. Veebiserver on lihtsalt arvutitarkvara, mille ülesandeks on edastada sinna salvestatud HTML-dokumente, kasutades selleks HTTP edastusprotokolli. See tähendab, et kasutaja sisestab HTML dokumenti aadressi, näiteks metshein.com/test.html. Faili olemasolul saadetakse see kasutajale ning veebilehitseja loob sellest "vaadatava" veebilehe. Juhul kui oled kodulehele lisanud kujundusfaili, pilte või javascripti, siis lisatakse see kõik kaasa. Hetkel kõige suurema osa veebiserveri tarkvarast on endale haaranud tasuta Apache HTTP Server (61,4%), millele saab kõige lähemale Microsoft IIS (14,6%). Seda nö
annaabi.ee 
