Kuid ka jumalad pole veatud, nemadki vihastuvad, teevad vigu ning haiget... kui neisse muidugi uskuda. Vaatamata kõigele, mis on sündinud just tänu religioonile, on see siiski käegakatsumatu ning ei selgita tegelikult midagi. Inimloomus on liiga keeruline, et seda lahti mõistatada taevas elavate nähtamatute üleloomulike olevuste abil. Kui iga inimene maamunal oleks üdini hea, poleks me rass arvatavasti poolel maalgi siia, kuhu oleme jõudnud. Edasiviivateks jõududeks on tihti konkureerimine, tahe olla teistest parem ning selleks nad alistada ükskõik mis meetodil. Kuidas muudmoodi selgitada kõiki suurriikide valitsejate karmi käe all sündinud imesid, inimkonna hindamatuid aardeid? Kurja lõplik võitmine teeks ainult halba, kuna siis lõpeks ka edasiviiv võitlus heaga. Sõjakuseta ja, kui soovite, õeluseta poleks olemas ei Egiptuse püramiide, aastatuhandetevanuseid eeposeid ega ei ühelgi tasemel poliitikat. Oleks
korviküttide selgitamist. Korvpalli mängiti 1940-ndatel ja 1950-ndatel aastatel spordiühingutes võistkonnad olid nii Kalevil, Dünamol, Spartakil, Tööjõureservidel. Moodustati ka spordiklubid kõrgkoolide juurde. 1948. a ÜSK-i Spordiklubi, 1951. a - TPI Spordiklubi, 1954. a EPA Spordiklubi ja koheselt lülitusid tudengid jõuliselt Eesti meistirvõistlustel kõige kõrgemate kohtade peale mängima. Eesti korvpalli edasiviivateks jõududeks neil aastatel oli ikka veel traditsiooniline Tallinn Tartu vastasseis ühelt poolt ja teisalt juba nimetatud spordiühingute ja kõrgkoolide vaheline konkurents. Meistrivõistlusi peeti kahes grupis. I grupis palju aastaid 8 võistkonna osavõtul ja II grupis algul ringkonna ehk tsoonivõistlustega rajoonikeskustes ja hiljem finaalturniiriga mõnes suuremas keskuses. Eesti II grupp oli üsna laia geograafiaga ulatudes Sillamäelt kuni Räpinani välja
Küll aga on organisatsiooniti erinev konfliktide mõju nii organisatsiooni kliimale ja töötulemustele. Mida oskuslikumad on töötajad konfliktidega toimetulekul, seda tõenäolisem on et, organisatsioon konfliktidest kokkuvõttes pigem võidab-vastuolud töötajate või organisatsiooni allüksuste vahel viitavad sageli probleemidele, mille lahendamine võib kogu organisatsiooni töö oluliselt tulemuslikumaks muuta.Seega võib teoreetilises analüüsis konfliktid ehk edasiviivateks ning destruktiivseteks ehk lammutavateks. Muudatuste sisseviimise alustamiseks sobib kõige paremini optimaalne konflikti tase. Sellisel juhul inimesed tahavad, et midagi muutuks ning inertsus on seega juba ületatud. Nüüd on õige moment alustada muudatustega organisatsiooni süsteemis ja kontrollsüsteemides. Kui selles staadiumis midagi ette ei võeta, väljub konflikt kontrolli alt ja organisatsioon jaguneb omavahel võitlevateks huvigruppideks. Toimub arvamuste polariseerumine.
Tahame näha Eestit ühiskonnana, kus tunneksid ennast tuleviku ees turvaliselt kõik siin sündinud ja viibivad noored, riigina, mis ei tee noortest tõrjutuid ega heidikuid, vaid annab tuleviku nimel vajaliku ja piisava panuse iga noore isikupäraste võimete parimaks väljaarendamiseks. Noorsoopoliitika üldprintsiibid 1. Noorte väärtustamine ühiskonnas on üks Keskerakonna prioriteete. Noorte toetamine kujunemisel vastutustundlikeks, aktiivseteks ning ühiskonda edasiviivateks kodanikeks on tulevikku suunatud tegevus, kuid seda tööd tuleb teha juba täna. 2. Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on tõsta erinevate sotsiaalsete gruppide omavahelist sidusust. Peame oluliseks rahvusliku ja riikliku identiteedi ning patriotismi edendamist, sallivuse ja koostöösuutlikkuse arendamist ühiskonnas ja avatust rahvusvaheliseks koostööks. 3. Noorsoopoliitikas järgime teisteski Euroopa riikides tunnustatud avatuse, osaluse, vastutuse, tulemuslikkuse ja sidususe printsiipi
annaabi.ee 
