ekslikult kombitsateks nimetatakse. Tegelikult on meriristil olemas ka kombitsad pikad, niitjad "karvakesed, mis paiknevad peaaegu ühtlaselt piki kummiku serva. Samas asuvad ka meduusi lihtsa ehitusega silmad ja meeleelundid, mille abil loom oskab hoida end teatud kaugusel veepinnast. Sel moel suudab loom vaistlikult vältida olukorda, kus lained võiksid purustada ta hapra keha. Kuigi millimallikas rändab peamiselt passiivselt, tuulte ja hoovuste poolt edasikantuna, on ta vähesel määral võimeline ka iseseisvalt ringi ujuma. Seejuures on loom toiduhankimise ja edasiliikumise probleemi lahendanud üheaegselt. Kummiku rütmiliste 5 kokkutõmmetega kammivad kombitsad mikroskoopilisi planktonoleseid kummiku alumise külje keskpunkti kokku. Seal aga, nagu teame, asub looma suuava.
Iseloomulikud tunnused: muutliku keemilise koostisega. Neil on suur pindaktiivsus ja veesidumis-, ioonivahetus- ning sorptsioonivõime. Esinemise vorm ja koht: muutliku keemilise koostisega üliväikeste libledena esinevad mineraalid. Tekivad peamiselt murenemiskoorikus ja mullas tard- ja moondekivimite porsumisel. Peene hõljumina vees edasikantuna setivad nad veekogu põhja ja moodustavad savi või teiste setete peenima fraktsiooni. Talk Kuju: lehelised, soomusjad, peitkristallilised agregaadid Kõvadus: 1 Värvus: roheline, valge, hall, kollane Läige: rasvjas, pärlmutter Iseloomulikud tunnused: väga pehme
kärresaamatuks. Pealegi oli konkreetsemate näidete varal lihtsam omandada moetikandite värvikäsitlust ja tehnilisi võtteid. Märkrättide ilmumine ja levik on kulgenud käsikäes mustriraamatutega ning nendegi paljundamises oli esikohal käsitöötehnika kõrge tasemega Saksamaa. Mustriraamatute üksiklehed, märkrätid ja elukutseliste tikkijate loodud töömustrid ulatusid talupojamiljöösse, kus 16., 17. ja 18.sajandi näidised püsisid põlvest põlve edasikantuna veel 19.sajandil. Kui Lõuna-Eesti keskaegsete, võrdlemisi primitiivse joonise ning vaba motiivipaigutusega taimkirjade puhul saaks rääkida tikkimisest ilma eelneva jooniseta, siis uute eesti lillkirjade kunstipärasus, mustrite keerukus, variatsioonide rohkus ja joonistustehniline meisterlikkus tõestavad, et nende tikkijad on omal ajal kahtlemata kasutanud mustrijooniseid
41. Kivimmoodustajad savimineraalid Savi olulisteks moodustajateks on savimineraalid. Savimineraalid tekivad peamiselt murenemiskoorikus ja mullas tard- ja moondekivimite porsumisel. Keemiline murenemine toimub kivimite vähempüsivate mineraalide, nagu põldpagu, vilk jne. reageerimisel pinnasevees leiduvate hapete ja alustega. Enamus saviosakesi teisaldatakse oma tekkimiskohalt vee või jääliustike mõjul. Peene hõljumina vees edasikantuna setivad nad veekogu põhja ja moodustavad savi või teiste setete peenima fraktsiooni. Tavalisimad savimineraalid on illiit, kaoliniit, montmorilloniit 42. Mittesilikaatsed kivimit moodustavad mineraalid kaltsiit ja dolomiit. Kaltsiit - CaCO3. Kaltsiidi kristallid esinevad romboeedrite või skalenoeedritena. Sageli esineb ka teralise massina. Värvus valge, kollakas, roosakas või hall. Lõhenevus väga täiuslik romboeedri pindade järgi. On levinumaid mineraale
annaabi.ee 
