1 ERIK HOMBURGER ERIKSON (1902 1994) Erik Erikson sündis Saksamaal. Ta oli Freudi psühhoanalüütilise teooria mõjukamaid edasiarendajaid ning sai tuntuks USA-s ego-psühholoogia esindajana. Eriksoni mudel erineb Freudi omast mitmes olulises mõttes. Erikson vaatles ego kui iseseisvat isiksuse struktuuri, mis toetudes tajule, mälule, tähelepanule ja mõtlemisele, on käitumise ja tegevuse peamine teadlik suunaja. Teiseks tähtsaks faktoriks pidas ta lapse tihedat sidet vanematega ning arenguks vajalikku ajaloolis-kultuurilist sotsiaalset keskkonda. Eriksoni arvates kestab ego areng kogu inimese eluea ning see on võimeline
aastad ja 1930. aastad. Kuna enamvähem samasuguseid etappe võib eristada ka Lääne-Euroopa suurte kunstikeskuste ajaloos, siis võime öelda, et eesti kunst oli sellel perioodil omaks võtnud juhtivate kunstimaade arengurütmi. Nagu mujal euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920. aastail levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti. Mis tähendab, et enne I maailmasõda tärganud voolud ja ideed leiavad arvukalt pooldajaid ja edasiarendajaid, kuid tihti "lahjendajaid", kes voolude esialgset radikaalsust pehmendavad ja nende vormiuuendusi dekoratiivselt tõlgendavad. Esindatud oli ka kubismist lähtunud konstruktivism. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna, Pariisi arengurütmi. 1930. aastaid iseloomustab avangardi suhteline taanduminevõi taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada
tegevusvaldkonnad geodeetidelt peale neid huvitavate IAG (www.iag-aig.org) ehk Rahvusvaheline objektide asukohtade muud soovigi. Nii võib kergesti Geodeesia Assotsiatsioon (International Association of tekkida kiusatus geodeeti vaid "punktitegijaks" pidada. Geodesy) koondab peamiselt geodeetilise teooria Ärgem siiski unustagem, et asukohamäärang on vaid edasiarendajaid. IAG asutati sakslaste eestvedamisel geodeesia üks rakenduslikest tahkudest. Endiselt on juba 1862. a Lääne- ja Kesk-Euroopa riikide geodeesia peamiseks ülesandeks Maa kuju ja mõõtmete koostööorganisatsioonina. Siinkohal on huvitav märkida, täpsustamine, nüüd on osutunud võimalikuks määrata ka et IAG algusaastatel seati üheks peamiseks eesmärgiks nende muutusi ajas
Kõik need erinevad mõtlemistüübid pole omavahel võrreldavad hierarhiliselt vaid neil kõigil on erinevad funktsioonid. Arenenud mõtlemise tunnuseks on see, et inimene on teadlik, millist mõtteviisi millises olukorras kasutada. Võgotski tööd jäid keelebarjääri tõttu pikaks ajaks isolatsiooni ja avastati Läänes alles 1960ndatel. Üks olulisemaid ingliskeelseid tõlkekogumikke on ,,Mind in Society: The Development of Higher Psychological Processes". Võgotski ideede olulisemaid edasiarendajaid oli Aleksandr Luria (1902-1977). Viimase õpilase, Peeter Tulviste (TÜ kultuuripsühholoogia professor), kaudu ulatub see mõtteliin ka Eestisse. KULTUUR JA MÕTLEMISE MUDELID Mudelid, skeemid, mustrid, stsenaariumid. Kognitiivses psühholoogias peetakse mentaalseid skeeme ja mudeleid oluliseks õppimisel ja mäletamisel, sotsiaalpsühholoogia vaatepunktist põhineb enamik inimeste sotsiaalsest käitumisest teatud skeemidel.
Tänapäeva psühholoogias on ta taas tõusnud au sisse eelkõige seoses ühe psühhoteraapia suunaga, mille loojaks teda peetakse. Seda nimetatakse kehale suunatud psühhoteraapiaks, mis sisuliselt tähendab seda, et see energia peaks saama inimeses liikuda. Tehakse mitmesuguseid harjutusi, massaaze selleks, et seal energiat korralikult liikuma saada. Selle tagajärjel inimese vaim, tervis ja psüühika muutuvad tervemaks. Sellel suunal on olnud palju edasiarendajaid ja see on andnud väga häid tulemusi. Keha raudrüü/soomusrüü mõiste inimese kehal on kalduvus tekitada neid blokeeringuid, mida tema nimetab keha raudrüü elementideks. Kaitserefleks mingisugusele aistingule. Näiteks: Õpetaja, kes õpetab koolis kuuendas, seitsmendas klassis seitse kuni kaheksa tundi päevas, puutub iga päev kokku sellega, et terve klass on jõdunud korraga õitsvasse puberteediikka. Palju energiat läheb distsipliini ja korra peale. Tunni jooksul jõuab
annaabi.ee 
