Nii austavad nad teineteise teisesust. Hélene Cixous ja écriture feminine Kõige enam tänu Hélene Cixous'le tõusis écriture feminine - naiselik kirjutamine ehk naiskirjutus 1970ndate prantsuse poliitilises ja kultuurilises mõttevahetuses kesksele kohale. Aastatel 1975-1977 kirjutas Cixous hulga teoreetilisi tekste, milles uuris naise, feminiinsuse ja feminismi suhteid kirjutamisega: La Jeune Née, La Rire de la Méduse, Le Sexe on la tete?, La Venue a l´ecriture. Nii Cixou kui ka teiste prantsuse feministide eesmärk oli lõhkuda opositsioonide kaudu loodud sooliste erinevuste stereotüüpe. Nad vaatlesid keelt alana, mis loob neid 3 stereotüüpe, kuid milles peitub ka võimalus vabastada sooline erinevus neist stereotüüpidest. Vabastamine pidi toimuma erilise vastukeele écriture feminine - abil. (Rojola:150).
Võrdsusteooriad käsitlevad naist kui rõhutud Teisena, erinevusteooriad aga omistavad sellele Teise staatusele positiivse tähenduse, väites, et see annab naistele võimaluse kritiseerida domineeriva (mehekeskse) kultuuri norme ja väärtusi ning arendada välja omaenda olemise vorme (näiteks naiskirjutus ja naiskõne) (20.saj. mõttevoolud 2009: 801). Üks tuntuimatest erinevusfeministidest on Luce Irigaray (Belgia). Ta avaldas 1984 aastal naisteksti (ecriture feminine) ,,Sugudevahelise erinevuse eetika", milles tahtis näidata, et meie mõtlemistraditsioon ei võtnud tol ajal arvesse kahte erinevat olemasolu viisi mehelikku ja naiselikku. Ta nimetas selle Samasus- ökonoomikaks, mille kohaselt on mees inimese mõõt ja kõiki teisi, sh naist, väärtustatakse ja hinnatakse vaid suhte kaudu mehega. Irigaray uskus, et erinevuste pidamine vastandlikkusteks moonutas meie eetika ning et Samasuse-korra tagajärjel oli tol ajal maailmas valitsevaks
10 Androgüün seksuaalsusrollid pole kindlalt defineeritud, mehe ja naise rollid võivad olla lõimunud ja vabalt väljendatud. Kasutati tihti 1970ndatel selleks, et kirjeldada ähmasust või kombinatsiooni soorollidest nii et kumbki (maskuliinsus, feminiinsus) ei oleks domineeriv. Vastureaktsioon S. Faludi mõiste; naistest eemalduv või naiste vastane liikumine 1980ndatel Ecriture feminine filosoofia, mis edendab naiste kogemusi ja tundeid. Hélène Cixous: naised peavad kirjutama naistest ja tooma naised kirjanduse juurde. Kogemus on asetatud keelest ette. Meelega õõnestatakse kogu hierarhilist korda meeste ratsionaalsest filosoofiast. Essentsialism usk ainulaadselt naiselikku olemusse, mis on kultuuriliste tingimuste taga. Peegelpilt biologismist, mis aastasadu õigustas naiste rõhumist teadustades loomulikku meeste ülemvõimu. Gynocentric E
“Her-‐story” vs. history. Eva Figes. Her-‐story contests the idea of a single unitary and linear history. The subjectivity of history and its fragmented nature. History is just another story, someone has chosen what to include and what to exclude. Helene Cixous and ecriture feminine, i.e. writing in the feminine. The idea is that women’s writing is more cyclical and endless, women also violate syntax more than men. Much imagery is reinterpreted; mythology, fairy-‐tales, etc. viewed in connection to these ideas and new meaning attributed to them. E.g
annaabi.ee 
