preester Manethon. Vanad Egiptuse arstiteaduse traktaadid pole meieni säilinud. Nende olemasolust annavad tunnistust vaid muistsete ajaloolaste ülestähendused. On leitud 10 papüürust, mis osaliselt või täielikult on pühendatud arstikunstile. Need on meieni jõudnud Keskmise ja Uue riigi ajast. Papüüruselt selguvad veel varem toimunud sündmused, mis on koopiad vanematest meditsiinialastest käsikirjadest. - (Otter 1995: 6). Ebersi ja Smithi papüürused Kõige rohkem informatsiooni Vana-Egiptuse meditsiinist annavad Ebersi ja Smithi papüürused, mis on kirja pandud II aastatuhande keskel e Kr. Egüptoloogid on 3 arvamusel, et mõlemad papüürused kuulusid samale arstile. Vastavad nimed on nendele kirjutistele pandud aga avastajate järgi. Papüürustel on kirjeldatud soole-, hingamisteede, veresoonte- ja nahahaigusi,
seksuaalvahekorra puhul. Ajalugu Esimeseks tõendusmaterjaliks rasestumisvastaste vahendite kohta peetakse Põhja-Egiptusest pärinevat 4000 aasta vanust Kahuni papüürust. Selles soovitatakse tupe osalist blokeerimist looduslikust kummist, meest, soodast ja kivisoolast valmistatud segu või krokodilli väljaheidetest ja hapupiimast valmistatud pastaga. Teistes allikates mainitakse vahast ja peeneks jahvatatud granaatõuna seemnetest valmistatud küünlaid. Ebersi papüüruses (1525 eKr) kirjeldatakse jahvatatud akaatsialehtede ja meega täidetud marlitampoone. Kreeklaste ja roomlaste meditsiinilistes käsikirjades soovitati tupetampoone, mida oli immutatud oliiviõli baasil valmistatud tinktuuridega – mõnikord koos seedrivaigu ja viirukiga, teinekord maarjase, mürdiõli ja pliivalgega. 3. ja 5. sajandil enne meie aega soovitasid juudi rabid kasutada tupetampoone - see takistusmeetod võeti taas kasutusele umbes 1830. aastal
Keskmisest ja uuest riigist säilinud meditsiini papüürused. Kõige vanemad papüürused pärinevad V dünastiast kuningas Neferirkare hauasambalt. Vanimast 10st papüürusest kogum ,,Kahuni papüürused." Kirjeldab empiirilisi ravimeetodeid ja ravi soovitused on reaalsed (ei põhine religioonil ega müstikal). ,,Kahuni papüürustel" kaks osa sünnitusabi ja veterinaaria. Hilisematel religioon ja müstika haiguse põhjustab deemon ja jumala tahe. Vanast riigist ,,Ebersi papüürus" See on raamat ravimite valmistamisest kõigi kehaosade ravimiseks. 900 retsepti. Printsiip pealaest jalatallani ja lihtsatest vigastustest raskemani. Egiptuse ravi uurimine, diagnoosimine, ravi. Arstil ja kirurgil suur vahe. Meditsiinile tuli kasuks religioon, mis uskus, et inimese elu jätkub pärast surma. Surnukehi konserveeriti mee ja vahaga (vaik). Vaarao Siptah hauarüüste käigus avastati, et osati panna lahaseid. Vana riigi perioodil olid arstid spetsialiseerunud
teaduse algetest, seega tänapäeva Euroopa teadusliku mõtte algusest. Egiptuse ja mesopotaamia teaduslik mõte oli tehnoloogia- ja rakenduste keskne eelkõige arenesid matemaatika ja astronoomia. Jõgede-äärseis kultuurides pandi alus tugevale matemaatika ja astronoomia traditsioonile, mida kreeklased vaid täiustasid. MUISTSE EGIPTUSE arstiteaduse taset peetakse kõrgeks. Kõige olulisemate allikatena selle aja meditsiini kohta nimetatakse nn Smithi ja Ebersi papüürusi, lisaks juhuslikke materjale siit-sealt (raidkirjad, papüürustekstid, hilisemate autorite Herodotos poolt kirjapandu). Muinas-Egiptuse riik jagatakse ajaloolaste poolt perioodidesse: · Varane; · Vana (2800-2250 eKr); · Keskmine (2250-2050 eKr) ja · Uus riik (1580-1085 eKr). Seda on esile tuua selleks, et juhtida tähelepanu tendentsile, mille kohaselt egiptuse arstiteaduslik mõte liigub aja edenedes esialgu valdavalt empiiriliste seisukohtade
annaabi.ee 
