juhul alt üles ja tasemete säilitamiseks on vaja lisada vett anumasse I. Rõhk poorivees suureneb ja efektiivpinge väheneb h1wvõrra. Efektiivpinge vähenemine vähendab ka pinnase tugevust. Kui 11 h1on piisavalt suur, kaob pinnaseosakeste vaheline efektiivpinge täielikult ja pinnas muutub tugevuseta vedelikuks, milles pinnaseosakesed heljuvad. Tekib niinimetatud ebavesiliiv. Ilmselt tekib selline olukord siis, kui mida nimetatakse kriitiliseks gradiendiks. Nagu selgub, sõltub I krainult pinnase mahukaalust. Järelikult võib "vesiliivaks" muutuda tõusva veevoolu puhul igasuguse terajämedusega liiv-vi kruuspinnas, mitte ainult tolmliiv nagu tavaliselt arvatakse. Piisab kui hüdrauliline gradient saavutab kriitilise väärtuse. Peenemas materjalis on vaid selleks vajalik veehulk väiksem.
hulka Suurimaks probleemiks on, et lokaalmoreen pole kaartidel hästi tähistatud. Probleemid veega lõhedes. Liivpinnased- olulise levikuga, ehitusalustena tavaliselt probleeme pole, probleemiks on vee juurdevool. Nõlvaprobleemid (kukuvad sisse). Liivade K üle 1 m/ööpäevas, tolmliivade K sarnane savidele või vesiliivadele. Eestis on ainult ebavesiliivad- tekib absoluutse küllastuse ajal ning kui üleliigne vesi ära aurub, ebavesiliiv kaob. Savipinnased- jagatakse Eestis kolmeks: 1) Moreen- muidu hea, aga ei tohi jätta lahtiselt külma kätte,kaotab kandevõime. Jaguneb kolmeks: ● klindiastanguline (seda on vähe, ehituses eriti ei tegeleta) ● Põhja-Eesti moreenid ● Lõuna-Eesti moreenid 2) Tugevad viirsavid- viirsavi kuulub lomnoglatsiaalsete setete hulka, liiva ja savikihid, levinud
Vastupidine olukord tekib anuma I tõstmisel. Vesi pinnases voolab sellisel juhul alt üles ja tasemete säilitamiseks on vaja lisada vett anumasse I. Rõhk poorivees suureneb ja efektiivpinge väheneb h1w võrra. Efektiivpinge vähenemine vähendab ka pinnase tugevust. Kui h1 on piisavalt suur, kaob pinnaseosakeste vaheline efektiivpinge täielikult ja pinnas muutub tugevuseta vedelikuks, milles pinnaseosakesed heljuvad. Tekib niinimetatud ebavesiliiv. Ilmselt tekib selline olukord siis, kui = - u = h - h1 w = 0 ehk h1 = = - w I kr = (3.15) h w w mida nimetatakse kriitiliseks gradiendiks. Nagu selgub, sõltub Ikr ainult pinnase mahukaalust. Järelikult võib "vesiliivaks" muutuda tõusva veevoolu puhul igasuguse
Kahefaasiline pinnas kui puudub 1 komponent. Olulisem osa pinnase kus euuritava pinnase poorsustegur, emax-pinnase poorsustegur max-lt efektiivpinge täielikult ja pinnas muutub tugevuseta vedelikuks, milles omadustele on skeletil osakeste suurus, kuju, mineroloogiline koostis. Mida kohevas olekus, emin-pinnase e max-lt tihedas olekus (määratakse kuiva pinnaseosakesed hõljuvad ebavesiliiv: peeneteralisem on skelett, seda suurem on vee mõju pinnase omadustele. pinnase vibreerimise ja tampimisega kindla mahuga silindris kui selle kaal '= -u=h-h1w=0. ehk ikr=h1/h=´/w=(-w)/ w, mida nim kriitiliseks 1.2.2 Pinnaseosakeste suurus ja kuju Väga erinev kividest (O 10-neid cm- enam ei suurene. Id mahumasside kaudu: Id=max/*(-min)/ max-min). gradiendiks. See sõltub ainult pinnase mahukaalust. Tõusva veevoolu puhul
Vesi pinnases voolab sellisel juhul alt üles ja tasemete säilitamiseks on vaja lisada vett anumasse I. Rõhk poorivees suureneb ja efektiivpinge väheneb h1w võrra. Efektiivpinge vähenemine vähendab ka pinnase tugevust. 24 Kui h1 on piisavalt suur, kaob pinnaseosakeste vaheline efektiivpinge täielikult ja pinnas muutub tugevuseta vedelikuks, milles pinnaseosakesed heljuvad. Tekib niinimetatud ebavesiliiv. Ilmselt tekib selline olukord siis, kui = - u = h - h1 w = 0 ehk h1 = = - w I kr = (3.15) h w w mida nimetatakse kriitiliseks gradiendiks. Nagu selgub, sõltub Ikr ainult pinnase mahukaalust
annaabi.ee 
