Valimiskomisjon nimetab e-valimisi turvalisteks (Koppel, 2020). Samas on ka neid, kes e-hääletamise turvalisuses kahtlevad ja leiavad, et süsteem võimaldab häälte võltsimist. Etteheiteid e- hääletuse turvalisuse kohta on oluline kontrollida, sest hääletustulemustest sõltub, kes esindab Eesti rahvast Riigikogus, Euroopa Parlamendis ja kohalikes omavalitsustes. Antud essee eesmärgiks on võtta vaatluse alla ajakirjanduse vahendusel esitatud väited e-hääletussüsteemi ebaturvalisuse kohta IT-spetsialist Tarmo Kaldma ning infovabaduse aktivist ja IT-spetsialist Märt Põderi poolt. Hindan nende väidete paikapidavust või ümberlükatavust tuginedes 2014. aastal koostatud analüüsivale artiklile “Security Analysis of the Estonian Internet Voting System”, mille uurimisrühma kuulusid arvutiteadlane ja tarkvarainsener Drew Springall, küberturvalisuse insener Travis Finkenauer, Stanfordi Ülikooli arvutiteadlane Zakir
Mõiste uurimustele toetudes, paljud neist otsustest mõjutavad otseselt heaolu on lähedalt seotud mõistega turvalisus, turvalisuse vöi kaud-selt ka laste heaolu. Lastekesksusest küll räägitakse, vastandiks on ebaturvalisus ehk kaitsetus, mida samuti mitmeti agu paradoksaalne on see, et kuna lastel ühiskonnas on mõistetud. otsustusõigust pole, võetakse Kaitsetuse/ebaturvalisuse mõiste on võtmesõna, mida käsutame kui üldmõistet selliste subjektiivsete ja üsna lähedaste tunnete nagu hirm, mure, ängistus ja foobia jaoks (Lahikainen et ai.,
· Vanemad andsid liiga palju vabadusi Reeglid on kasvatuse kõige kandvam osa, nn luustik. Need kehtestatakse, arvestades lapse arenguvõimeid, lapse vastutusvõime ja küpsuse taset. Neid muudetakse vastavalt lapse kasvamisele. Reegleid kehtestatakse lapse kaitsmiseks ja rahustamiseks, näitamaks, et teda hoitakse ja armastatakse. Reeglid, mis võimaldavad arvesse võtta nii inimesi, kui ka olukordi, aitavad tõmmata piiri: · Turvalisuse ja ebaturvalisuse vahele · Kooselu edendava ja pärssiva vahele · Lugupidamist vääriva ja mittevääriva vahele · Abistava ja kahjustava vahele. Saades aru, millest on abi ja mis teeb kahju, ja kujundades oma seisukohta, määratleme selle, kes me ise oleme. 8 Neliktest Need neli küsimust aitavad aru saada kas on tegemist liigse järeleandmisega: 1
suhete katkemine kaasa toob (aitab selgitada oma arusaamist lahkuminekust ja rahuldada vajadust kontrollida/infot saada (jutustused ei ole alati õiged ja indiviidid võivad luua erinevaid jutustusi ühe ja sama sündmuse kohta)) *kaitseb inimese enesehinnangut ja sotsiaalset reputatsiooni (vaja teiste toetust, teiste sümpaatiat, omaenda teisi positiivseid tulemusi) *emotsionaalse pinge mahalaadimise vahend (lahkuminek toob kaasa süü, viha, depressiooni, üksilduse, ebaturvalisuse)(võimalus väljendada emotsioone, mida lahkumineku jooksul polnud võimalik teha) *aitab kohaneda lahkumineku lõpuga. Reaktsioonid lahkuminekul: Täiskasvanute lahkuminek: -: kogetakse depressiooni, ängi, enesehinnang alaneb, psühholoogiline distress, sotsiaalne isolatsioon +: sõpradega ja pere liikmetega sots võrgustiku liikmetega initiimsemad suhted Vanemate lahkuminek: -: emots, käitumuslikud ja akadeemilised raskused kui
krimiaalkoodeksis (nt tapmine, vägistamine, teatud salakaubandus); vähemtõsised kuriteod, mis esinevad tegelikult sagedamini (nt vargus, varastatud asjade omamine, vägivallateod, pettus, kelmus); vägivald eri konstekstides (kool, spordiväljakud, maanteed, koduvägivald jne); antisotsiaalne käitumine , mis olemata tingimata kriminaalkuritegu, võib tänu kuhjuvatele mõjudele tekitada pinget ja ebaturvalisuse õhkkonna. (Hilborn, 2008, lk 16-17;241) 1.2 Kriminaal Kriminaal on isik, kes rikub seadust. Kriminaal ehk kurjategija tahab või suudab, otsib või korraldab kuritegeliku olukorra või siseneb sellesse. (Hilborn, 2008, lk 30) 1.3 Kriminaalne isiksus Kriminaali ehk kurjategija olukorra muudavad teiste indiviide omast erilisemaks haavatav ja atraktiivne kuriteo objekt, soodus keskkond ning motiveeritud ja suutlike tõkestajate puudmine
annaabi.ee 
