mõjuvad rohkem sümfooniatena.Ta on kirjutanud tsellokontserti,viiulikontserti ja marimbakontsetrti. Tüür on kirjutanud ka üheosalisi sümfoonilisi teoseid,näiteks "Exodus"Väga menukad on kammerorkestri teosed,näiteks "Lighthouse". 6 Kammermuusika Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat erinevatele ansamblitele.Tema üks esimesi kammermuusika teoseid on keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks.Hiljem on ta kirjutanud ebatraditsioonilistele koosseisudele,näiteks viiulile ja kontrabassile teose "Symbiosis",kuuele klaverile "Transmissioon",elektrikitarrile ja klaverile "Arhitektoonika V".Ta on kirjutanud teoseid erinevatele soolopillidele,näiteks:klaverisonaat ,orelile ,,Spectrum I",flöödile ,,Sisemonoloog". Tüüri kammermuusikas on tähtsal kohal seitse tesost koondnimetusega ,,Arhitektoonika".Need on iseseisvad teosed erinevatele koosseisudele ja nad ei moodusta terviklikku tsüklit.
Väga menukad on mitmed ta teosed kammerorkestrile, nagu näiteks "Insula deserta" (1989), "Crystallisatio" (1995) või "Lighthouse" (Tuletorn, 1997). Kammermuusika: · Erkki-Sven Tüür on kirjutanud palju kammermuusikat väga erinevatele ansamblitele. Üks esimesi teoseid, milles kõlab Tüürile hiljem iseloomulikuks saanud helikeel, on 1985. aastal Urmas Kibuspuu mälestuseks loodud keelpillikvartett. · Hiljem on Tüür kirjutanud rohkesti muusikat ka ebatraditsioonilistele koosseisudele, nagu näiteks "Symbiosis" (1996) viiulile ja kontrabassile, "Transmission" ("Ülekanne", 1996) kuuele klaverile, "Arhitektoonika V" elektrikitarrile ja klaverile jne. Tal on ka mitmeid teoseid erinevatele soolopillidele, nagu klaverisonaat (1985), "Spectrum I" orelile (1989), "Sisemonoloog" flöödile (1988). · Tüüri loodud kammermuusikas on kesksel kohal seitse teost nimetusega "Arhitektoonika" (1984 - 1992). Need on erinevatele koosseisudele mõeldud
valdkondades ulatub ekspordi osakaal toodangus üle 80%, tihti isegi ligi 100%-ni. Eesti ja Soome on nii maailma kui muu Euroopa taustal piiratud ressurssidega väikesed maad ning seega suhteliselt sarnases olukorras. Mõlemad peavad valima, milliseid valdkondi arendada, ja panustama oma piiratud ressursse sinna, kus tõenäosus jõuda tipptasemele on kõige suurem. Samas võib ressursside piiratus olla teatud tingimustes isegi oluliseks teguriks innovatsioonile ja ebatraditsioonilistele lahendustele. Nagu näiteks põlevkivi kasutamine ning sellest erinevate kütuste tootmine. 6.1 METSANDUS JA METSATÖÖSTUS Mets on nii Eestis kui ka Soomes üks olulisemaid loodusrikkusi ja siit saadakse ka märkimisväärsel hulgal tooret tootmiseks. Metsanduses on hõivatud vaid 1% Eesti töötajaist ning siit tuleb vaid 1% Eesti toodangust, kuid samas saavad toorme puidu-, paberi- ja mööblitööstus, mis annavad umbes 6% kogutoodangust ning kus töötab enam kui 4% töötajaist
liike kasutada ka eraldiseisvate vormidena. Lõimitud õppeained: muusika, kunst, kirjandus, ajalugu, geograafia, käsitöö, keeled. Eesmärk väärtustada erinevate maade kultuure, kinnistada õpitut ja luua uusi seoseid erinevate ainete ja kultuuride vahel. Omaloominguline muusika Sellise projekti teostamiseks võib kasutada võimalusel abivahenditena arvutiprogramme, kuid ka tavapärast noteerimisvõimalust. Muusikateos võib olla loodud instrumendile, (instrumentidele), ebatraditsioonilistele ( isevalmistatud vm.) instrumentidele, vokaalile. Kaasata võib omaloomingulise pala (palade) esitusse ka teisi kunstiliike: (kirjandus, kunst, videokunst). Autoril peab olema oma selge visioon, mida antud teosega kuulajatele öelda tahab. Muusikakriitika Ülesandeks on analüüsida näiteks erinevaid muusikastiile, tuua loovaid näiteid muudest kunstivaldkondadest, millega stiilid lõimuvad või kaasata ajaloost põhjuste ja tagajärgede seoseid antud stiilide tekkimisele, olemusele
annaabi.ee 
