9. Millele peab vastada ristmiku geomeetriline lahendus ? Ristmiku geomeetriline lahendus peab vastama kõige ebasoodsamat tüüpi sõidukile, mis vaadeldaval ristmikul võib liikuda. 10. Arvutuslik auto. Arvutusliku auto pöördekoridori laius on määratud välise ratta ja üleulatuva esiosa jäljega ning sisemise tagaratta jäljega. Problemaatilise projektlahenduse sobivust tuleb kontrollidea antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto põõrdekoridori sablooniga. 11. Liiklusvoogude kanaliseerimine. Kui ristmiku summaarne liiklussagedus ületab 1500 sa/h, tuleb projektlahenduses ettenäha liiklusvoogude kanaliseerimine. Kanaliseerimiseks kasutatavad saared ei tohi endast kujutada ohtu sõidukitele või on see võimalikult väike. 12. Kanaliseeritavad saared. Kanaliseeritavate saartega võib eraldada üksteisest vastassuunalisi voogusid, võib
Koormused arvutatava korruse piirides loetakse rakendatuks nende tegelike ekstsentrilisustega. Arvesse tuleb võtta ka elemendi ristlõike muutused vaadeldava korruse ulatuses ning ristlõike nõrgestused. Seinte ja postide arvutus jaguneb põhiliselt kolme etappi. 1. Oletatakse ristlõike mõõtmed (saleduse järgi) ja müüritise tugevus (hoone eluea ja ekspluatatsioonitngimuste järgi). 2. Ohtlikes ristlõigetes esinevate arvutuslike jõudude määramine ebasoodsaima koormuskombinatsiooniga. 3. Valitud ristlõigete tugevuse kontroll leitud arvutuslike jõudude mõjumisel. Peale seinte ja postide tugevusarvutuse tuleb kontrollida ka üksikute elementide (sillused, ankrud jm.) tugevust. Samuti tuleb vajadusel kontrollida seinte ja postide tugevust ehitustööde käigus. 8. HOONETE KONSTRUKTIIVSED ELEMENDID. 8.1. Talade toetamine müürile. Tala toetatakse kas otse müüril olevale segukihile (2 3 cm) või toetuspadjale (müürile
11 0 300 30 (5) Joonisel 3 toodud variantidest tuleb võtta arvesse kõige ebasoodsam. Joon. 3 Viilkatuse lumekoormuse kujutegurid Saagkatused (6) Saagkatuseid tuleb arvutada punktide 7.2.(4) ja (5) kohase lume- koormuse jaotusega ja lisaks veel joon. 4 kohase hangekoormusega, valides neist kandekonstrukltsioonide seisukohalt ebasoodsaima. (7) Kui saagkatuse ühe või mitme tahu kaldenurk on üle 600, määratakse kujutegurid sõltuvalt konkreetsest olukorrast - vt jaot. 7.4 ja 7.5. Projekteerimise alused 61 Tabel 3 Saagkatuse lumekoormuse kujutegurid Katuse kaldenurk 0 < < 300 300 < < 600 600 - Kujutegur µ1 0,8 0,8 ×
235 Terase tugevuseklassi mõju arvestab tegur = . (3.1) fy Terasel S235 = 1,0. Ligikaudselt võib võtta terasel S275 0,92; terasel S355 0,81. Ristlõike erinevad surutud elemendid (nagu sein ja vöö) võivad üldjuhul kuuluda eri ristlõikeklassidesse. Ristlõige tervikuna loetakse kõrgeima (s.o ebasoodsaima) klassiga surutud ristlõikeelemendiga samasse klassi kuuluvaks. Surutud varraste praktilise arvutuste puhul ei ole enamasti vahet, kas ristlõige kuulub 1., 2. või 3. klassi. Erinevused tulevad mängu RK 4 puhul, kus tegeliku pindala asemel tuleks arvutustes kasutada efektiivpindalat. Painutatud varrastel ei ole staatikaga määratud konstruktsioonide puhul vahet 1. ja 2. RK vahel mõlemal juhul võib kasutada plastset vastupanumomenti Wpl. Erinevused tekivad staatikaga
40 4,60 70,90 11,03 13,3 9,21 6,35 433,1% Tabelist nähtub, et juhul kui =, muutub viga oluliseks juba sisehõõrdenurga puhul 20°. Kuna viga on tagavara kahjuks, peaks juhul kui võetakse arvesse hõõrdenurka pinnase ja seina vahel ning vertikaalist erineva seina korral, passiivsurve arvutamisel kasutama kõverjoonelist lihkepinda arvestavaid meetodeid. Need meetodid kasutavad kas ebasoodsaima lihkejoone leidmiseks iteratsioonilist lähenemist, või üldiste tasakaaluvõrrandite ja tugevustingimuse koos lahendamist. Inseneriülesannete lahendamiseks on need liialt aeganõudvad. Võimalik on on nende kasutamine, kui passiivsurvetegurid on tabuleeritud teatud ,, ja väärtuste jaoks. Alljärgnevalt on esitatud ligikaudne analüütiline meetod, mis võimaldab passiivsurve leida valemite abil, eeldades seejuures kõverjoonelist lihkepinda.
annaabi.ee 
