tipmisest kasvukuhikust või madalamal lehtede kaenaldes paiknevatest kaenlapungadest Vastavalt õisikute hargnemisviisile jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks : *Kobarõisikud- nende hargnemine on ebasarikjas. Õisikutelg kasvab tipust edasi nagu tüüpiline *ebasarikõisikud- peatelg lõpeb õiega, külgharud on tugevalt arenenud, ületades sageli ka peatelje pikkuselt. - pleiohaasium- areneb tipmisest õiest
sile Vanedes puu koore pealmised kihid surevad, moodustades kaitsefunktsiooniga korba või korgistunud kihi (põldjalaka korkjas teisend e korgijalakas) Paljudel puudel on dekoratiivne tüvevärvus (männid, amuuri toomingas, pärnvaher) Kroon e võra Võra areneb tüve harunemisel kasvamise käigus Harunemine võib olla mitmetüübiline A) dihhotoomne e kaheksharunemine (rohttaimedel) B) monopodiaalne e kobarjas (okaspuud) C) sümpodiaalne e ebasarikjas Sümpodiaalse harunemise tüübid a) monohaasne e vahelduv (kask, pärn) b) dihaasne e vastak (sirel, hobukastan) Võrakuju põhitüübid Koonusjas kuni laikoonusjas n okaspuud Püramidaalne esineb sortidel Sammasjas n elupuu, kadakas Munajas- esineb enamusel lehtpuudest Äraspidimunajas n jalakas Võrakuju põhitüübid Munajaskooniline n ebaküpress Elliptiline- noortel lehtpuudel Kerajas n paju, okaspuude sordid Poolkerajas n mänd, jalakas
Õis neljatine, neli viljalehte on õiepõhjaga torujaks moodustiseks kokku kasvanud Emakasuue nuia moodi või neljatine Vili: kupar, avaneb neljaks Seemned karvatutiga Selts jänesekapsalaadsed - Oxalidales Sugukond jänesekapsalised – Oxalidaceae Peamiselt troopiline ja subtroopiline sugukond, 800 liiki Rohttaimed, mõned põõsad, ladestavad oksalaate Lehed sõrmjad või sulgjad liitlehed, vahelduvad Õiekate viietine, lahklehine Õied üksikult või ebasarikjas õisikus Seemnetel lihakas väliskest, mis valmides tõmbab kokku ja paiskab seemned eemale Paljude liikide lehed liiguvad puudutamisel (tropismid) või kui valgustingimused muutuvad (nastid) Eestis looduslikult ainult harilik jäneskapsas (Oxalis acetosella) Selts malpiigialaadsed – Malpighiales (sün. kannikeselaadsed) Umbes 30 sugukonda, mis on ühendatud molekulaarsete andmete alusel (mõned pärinevad vana klassifikatsiooni väga erinevatest osadest)
tunnuseks on kahe inegumendiga seemnealgete esinemine, seemnetes esineb toitekoena peristerm). * Liike umbes 2000, levinud kogu maailmas, kuid kõige arvukamalt Vahemeremaades. * Enamikus rohttaimed, kuid esineb ka püsikuid poolpõõsaid. * Lehed asetsevad enamasti vastakult, on suhteliselt kitsad ja on abilehtedeta. Õied on kahesugulised, korrapärased, kaheli õiekate, tupp ja kroon enamasti viietised, tolmukaid enamasti kümme. Emakaid viljalehtedega võrdne arv. Õisik ebasarikjas. Kirjeldatud õieehitus ei esine kaugeltki kõigil sgk esindajatel. Paljudel on toimunud õie taandarenemine. Kroonlehed on harilikult pinnukeseks ja naastuks liigestunud. * Vili on kupar või pähklike. * Sgk saab jaotada õie ehituse järgi kolmeks alamsugukonnaks: Vesiheinaliste Põisrohuliste Kaderohuliste Perek tähthein (Eestis Harilik äiakas ehk nisulill Perek nälghein salumetsade tavaline asukas on taliteraviljade umbrohi, nende
annaabi.ee 
