ÜMARUSSID Ebasanitaarsetes tingimustes võivad inimese soolestikus parasiteerida ümarussid -limuksolge ja maatuss e. naaskelsaba. Solkme emasloom on kuni 20 cm pikk. Munad väljuvad sooltest koos peremeesorganismi väljaheidetega. Maatuss elab samuti soolestikus ja ronib läbi päraku välja munema. Tema munad on väga vastupidavad. Ümarussid ehk namatoodid on võib-olla maailma kõige arvukamad loomad. Neid elab enam-vähem kõikjal ning paljud neist parasiteerivad teistes loomades ja taimedes
mis antud ühiskonnas ei ole normaalsed. Esiteks on inimkaubanduse ohvrite jaoks töötingimused väga kurnavad. Kaubitsejatele on oluline kiire ja võimalikult suur kasum, mistõttu ei lähe neile korda ohvrite tervis. Tööpäevad on väga pikad ja ohvritele ei anta aega väljapuhkamiseks ja taastumiseks. Ohvrid peavad tegema pikki tööpäevi ka siis, kui nad on haiged ja peale selle töötama ka väga ebasanitaarsetes tingimustes. Ohvritele ei võimaldata ka tihti täisväärtuslikku toitu, mille tõttu paljud ohvrid on alatoitunud. (Laan, Pajumets 2005) Ohvrid kannatavad sageli oma vahendajate poolse vägivalla all. Neile tehakse haiget nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Ohvreid alandatakse ja häbistatakse pidevalt. 1.2.2 Tagajärjed ohvrite jaoks Inimkaubanduse ohvrile on tagajärjed alati negatiivsed. Ohvritel võib esineda mitmeid psüühilisi ja füüsilisi terviseprobleeme
Haiguse tekitaja võib organismi pääseda erineval teel. Suu kaudu pääsevad seedekulgla infektsioone ja seedehäireid esile kutsuvad tekitajad, hingamisteede kaudu laste nakkushaigusi ja hingamisteede viirusinfektsioone põhjustavad tekitajad. Läbi naha ning nahavigastuste võivad orgenismi sattuda iseloomult väga erinevate haiguste tekitajad. Võimalik on ülekanne vere kaudu ja sugulisel teel. See on tänapäeval enam levinud süstivate narkomaanide hulgas, aga ka ebasanitaarsetes tingimustes raviprotseduuride, laboratoorsete analüüside ja vere ülekannete korral. Organismisiseselt võib haiguse tekitaja levida kehavedelike vere ja lümfi kaudu, hingamisteid ja seedekulglat pidi ning sealt edasi verre. Vere kaudu levik ongi kõige ohtlikum, sest vereringe ulatub organismis kõigi elundite ja kudedeni. Herpese tekitaja viirus võib levida närvitüve mööda.
Üldiselt kerge, tüsistusteta. Ravi doksütsükliini ja klooramfenikooliga. Rickettsia prowazekii Väike, intratsellulaarne. Replitseerub tsütoplasmas. Intratsellulaarne kasv võimaldab immuunvastust vältida, teeb ka vaskuliiti. Epidemioloogia. Inimesed on primaarne reservuaar, inimeselt inimesele levib täiga. Sporaadiline haigus levib ilmselt oravakirpudega oravalt inimesele. Taaspuhkev haigus võib tekkida aastaid pärast algset infektsiooni. Riskikontigent on ülerahvastatud ebasanitaarsetes tingimustes elavad tüübid. Haigus on ülemaailmne, enim esineb Kesk– ja Lõuna–Ameerikas, Aafrikas. Haigused. Inkubatsioon 2–30 päeva, siis mittespetsiifilised sümptomid, 1–3 päeva jooksul kõrge palavik, tõsine peavalu, külmavärinad, müalgiad, pooltel lööve (makulaarne, papulaarne). Komplikatsioonid: KNS, müokardiit. Täielik paranemine võib võtta kuni 3 kuud või kauem, palavik kaob 2 nädalaga. • Epideemiline tüüfus – täidega.
annaabi.ee 
