Boris Mänd selgesti oma endist õpetajat noore Isebeliga, kuid meie peategelased ei näi sellest eriti hoolivat. · Isabella kutsub Martinit korterisse, kus ta tavaliselt klaverimängu harjutab, sest tahab mehele mängida kuulsat ,,Pavaani". Pärast klaverimuusikat lähenevad Isebel ning Martin teineteisele ning nad veedavad korteris koos kirgliku öö .... 6. - 9. Peatükk · Nii algas Isebelil ja Martinil elu ebareaalsuses, mis pidi kestma kolmkümmend päeva, kui laev nö. Delosele ning sealt tagasi Ateenasse jõuab. Isabel ning Martin kohtuvad IGA PÄEV, peesitavad mere ääres ja kohtuvad õhtul uuesti mahajäetud Kadrioru korteris. Ollakse äärmiselt ettevaatlikud, et keegi neid koos ei märkaks. · Teisel ööl, mil Isebel Kadrioru korterisse jääb, tuleb ema teda otsima. Martin käsib neiul taksoga koju sõita ning tüdruk lähebki ema juurde.
naturalistlikes detailides lahti kirjutatud kapriisid ja hormoonid. Sellelt kirjanduslikult portreelt leiame nii vaimselt kui sotsiaalselt emantsipeerunud blondi naisterahva, kes on jumalikult ilus, stiilne, rafineeritud, rikas, musikaalne ja vabameelne. Ruth on erudeeritud kreeka ja ladina keelest kuni analüütilise geomeetriani ning seejuures vaevalt üle kahekümne. Ühesõnaga naine kui unenägu, pisut ehk isegi ehmatav oma ebareaalsuses. 16. Jaan Oks JAAN OKS 1884-1918 Pärit Saaremaalt. Õppinud Kaarma seminaris. Tema isa oli kooliõpetaja ja ka Oks ise üritas saada kooliõpetajaks. Kaarma seminari lõpetajal ei olnud võimalik saada õpetaja kutset kuna ametik keskvõim ei tunnistanud rüütekonna diplomit. Kutse saamiseks tuli teha eksamid mingi muu riikliku õppeasutuse juures. Oks läks selleks Haapsallu pedagoogilistele kursustele ja selle õpetamise järel läks Läänemaale Massu kooli õpetajaks.
na. Ei pöörataks sellele lihtsalt erilist tähelepanu. Teised inimesed ei mõistaks seda nii nagu tegelik- ku reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu, et neurotegevus ,,juhiks" nende mõtlemist ja käitumist või elementaarosakeste ,,käitumine" on omakorda aluseks neurotegevusele, ei saaks sellest teised tunnetuslikult aru. Nad mõistavad seda faktiliselt, kuid mitte tunnetuslikult nagu tõelist reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu nätabki seda, kui ,,kinni" me ebareaalsuses kõik oleme. Ei nähta tõe- list maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks. Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügava- malt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos. See on teadvuse seisund, mis ei sarnane ühegi seni teadaolevaga. Maailma olemus omandab inimesele nüüd sügava- ma ( lausa põhjatuna näiva ) tähenduse. Ja see tähendus on väga isiklik ja pinev. On kujuteldamatult
na. Ei pöörataks sellele lihtsalt erilist tähelepanu. Teised inimesed ei mõistaks seda nii nagu tegelik- ku reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu, et neurotegevus ,,juhiks" nende mõtlemist ja käitumist või elementaarosakeste ,,käitumine" on omakorda aluseks neurotegevusele, ei saaks sellest teised tunnetuslikult aru. Nad mõistavad seda faktiliselt, kuid mitte tunnetuslikult nagu tõelist reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu nätabki seda, kui ,,kinni" me ebareaalsuses kõik oleme. Ei nähta tõe- list maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks. Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügava- malt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos. See on teadvuse seisund, mis ei sarnane ühegi seni teadaolevaga. Maailma olemus omandab inimesele nüüd sügava- ma ( lausa põhjatuna näiva ) tähenduse. Ja see tähendus on väga isiklik ja pinev. On kujuteldamatult
na. Ei pöörataks sellele lihtsalt erilist tähelepanu. Teised inimesed ei mõistaks seda nii nagu tegelik- ku reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu, et neurotegevus „juhiks“ nende mõtlemist ja käitumist või elementaarosakeste „käitumine“ on omakorda aluseks neurotegevusele, ei saaks sellest teised tunnetuslikult aru. Nad mõistavad seda faktiliselt, kuid mitte tunnetuslikult nagu tõelist reaalsust tajuv inimene. Selline asjaolu nätabki seda, kui „kinni“ me ebareaalsuses kõik oleme. Ei nähta tõe- list maailma isegi siis kui meile selline võimalus avaneks. Varem olnu tundub inimesele nüüd illusioonina ( nagu unenägu ). Teadvustada reaalsust sügava- malt ja põhjalikumalt, sarnaneb see ärkamisega unenäost või ärkamisega unenäos. See on teadvuse seisund, mis ei sarnane ühegi seni teadaolevaga. Maailma olemus omandab inimesele nüüd sügava- ma ( lausa põhjatuna näiva ) tähenduse. Ja see tähendus on väga isiklik ja pinev. On kujuteldamatult
annaabi.ee 
