See annad ka võimaluse enesearenemiseks. 4. Millised barjäärid takistavad Sul ettevõtlusega alustada ja kuidas oleks võimalik neid ületada? Kõige tõsisemaks takistuseks on finantseerimisvõimaluste leidmine. Kust võtta stardikapitalli, et oma äritegevust alustada? Igal juhul alati on võimalik laenu võtta, aga on ka suur kartus sattuda võlgadesse, äritegevuse ebaõnnestumise juhul. Saan märgida takistusena ebapiisavaid teadmisi. Ületada seda takistust on ainult üks võimalus õppida, õppida ja veel kord õppida. Haridus annab võimaluse tunda end tugevana ja enesekindlana. Barjäär võib olla ka halvas majanduskliimas, mida iseloomustab tarbijate madal ostuvõime ning kiiresti teravnev konkurents turul. Sel juhul aitaks ainult julgus ja oskus riskida. 5. Milliseid mõtteid nädala õppematerjalidega tutvumine veel äratas?
personaliga, kellel hoolekandeasutusesga eelkõige töösuhe. Kasvataja saaks olla ema või isa eest vaid juhul, kui ta oma hoolealuseid tingimusteta ja siiralt armastaks. See eeldab aga mitte ainuüksi hingesoojust, vaid ka täielikku pühendumust ning piisaval hulgal privaatsust. Võttes arvesse tegelikke olusid, kasvatajate vähest motiveeritust ning sellest tulenevat kaadrivoolavust, samuti ebapiisavaid materjaalseid vahendeid, ei suuda hoolekandeasutused alternatiivse kasvukeskkonna rollis sageli lahendada eelnevalt tekkinud probleeme ega korvata varasemat kasvatusdefitsiiti. Seetõttu on lastekodukasvandike areng, võrreldes täisväärtuslikest peredest pärinevate lastega, märkimisväärselt erinev. 6
kliendist niipea, kui kliendisuhted on tekkinud või näha klientidena potentsiaalseid kliente, kelles alles tuleb huvi äratada ettevõtte ja selle toote/teenuse vastu. Tarbija praktilises käsitluses sageli näota, numbriliselt, keskmiselt väljendatav ühik, kelle käest on vaja kätte saada teenuse tarbimiseks kulutatud raha (näiteks elektrienergia, vee tarbimise eest), arvestada kokku tarbitud kaubakogused (liitrit alkoholi inimese kohta, ööbimistega reise) või jagada ebapiisavaid ressursse (toetused, kohad hoolekandeasutuses jne). Külastaja/klient valib teenuse pakkuja, kes vastab kõige paremini tema vajadustele. Teenuse pakkujad omalt poolt pakuvad oma teenuseid nendele kliendirühmadele, kes kõige enam sobivad nende teenindusideoloogiaga. Mõlemad pooled teevad oma otsuse vaba turu ja vaba tahte situatsioonis ja ideaalolukorras saavad mõlemad pooled kasu ja on rahul. KÜLASTAJAGA TEKIB SUHE, ENAM KASUT KÜLALINE/KÜLASTAJA kui klient.
kliendist niipea, kui kliendisuhted on tekkinud või näha klintidena potentsiaalseid kliente, kelles alles tuleb huvi äratada ettevõtte ja selle toote / teenuse vastu. Tarbija praktilises käsitluses sageli näota, numbriliselt, keskmiselt väljendatav ühik, kelle käest on vaja kätte saada teenuse tarbimiseks kulutatud raha (näiteks elektrienergia, vee tarbimise eest), arvestada kokku tarbitud kaubakogused (liitrit alkoholi inimese kohta, ööbimistega reise) või jagada ebapiisavaid ressursse (toetused, kohad hoolekandeasutuses jne). Külastaja / klient valib teenuse pakkuja, kes vastab kõige paremini tema vajadustele. Teenuse pakkujad omalt poolt pakuvad oma teenuseid nendele kliendirühmadele, kes kõige enam sobivad nende teenindusideoloogiaga. Mõlemad poole teevad oma otsuse vaba turu ja vaba tahte situatsioonis ja ideaalolukorras saavad mõlemad pooled kasu ja on rahul. Mõistet külastaja / klient saab kasutada siis, kui valikuvabadus on olemas nii teenuse
hariduskorralduse põhimõtete muutumisest, kaupade ja teenuste hindade muutumisest jne. Vaeste üle domineerivad teised ühiskonnakihid, st vaestel on vähem võimu ja kontakte ning nad ei saa eriti mõjutada ühiskonnas tehtavaid otsuseid. Riskifaktorid: individuaal-psühholoogilised riskifaktorid, mis jagunevad inimesest sõltuvateks ja sõltumatuteks. Inimesest sõltuvad tegurid puudutavad madalat haridustaset, ebapiisavaid ametialaseid ja sotsiaalseid oskusi, passiivsust, motivatsiooni puudumist, madalat enesehinnangut, jms. Peamised inimesest sõltumatud vaesusriskid on vanus (lapsed ja eakad on kõrgemas vaesusriskis), sugu (naiste vaesusrisk on võrreldes meestega suurem), rahvus (vähemusrahvustel on suurem tõenäosus vaesusesse langeda) ning füüsiline või vaimne puue. Individuaalsete vaesusriskide hulka võib arvata ka mitmesugused ootamatud elusündmused
annaabi.ee 
