2. Täiendamine mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub 3. Väetamine väetisi üldiselt ei kasutata kuna kallid 4. Keemilist töötlemist (pritsimist) putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks 5. Kaitseabinõud loomade vastu tarastamine, repellentide kasutamine 6. Tulekaitseabinõud tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. Muld on väheviljakas, põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa on pikemas perspektiivis tulusam kasvatada kui põllukultuure. 2. Tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne. Endiste põllumaade metsastamisel eelistatud istutamine, kuna metsakülv pole viljakate põllumaade peal kasvava intensiivse rohttaimestiku kasvu tõttu edukas. Endistel põllumaadel parem kasvatada lehtpuid. Okaspuud sageli jändrikud, kahjustatud
Kuna väetised on kallid, siis praktiliselt neid ka ei kasutata. On tehtud väetiskatseid teadusliku uurimistöö eesmärgil. Keemilist töötlemist (pritsimist) - putukkahjurite ja seenhaiguste tõrjeks. Kaitseabinõud loomade vastu - tarastamine, repellentide kasutamine. Tulekaitseabinõud - tulekaitseribade rajamine Põllumaade metsastamine. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1 1. muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. 2 2. tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne (ei saa kasutada suuri, tootlikke põllumajandusmasinaid), või on ala asukoht ebasoodne (väiksed, kitsad põllud metsade vahel, ebasobiv reljeef vms.)- Kasutatavad kultiveerimisviisid
esimesed metsakultuurid rajati põllumaadele perioodil 1782-1850. Suurem põllumaade metsastamise periood oli Eestis peale II Maailmasõda, mil kultiveeriti põllumaid peamiselt okaspuudega ja alates 1992. aastast on Eestis hinnanguliselt kasutusest välja jäänud ligikaudu 300 000 ha põllumajanduslikke maid. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. 2. tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne (ei saa kasutada suuri, tootlikke põllumajandusmasinaid) või on ala asukoht ebasoodne (väikesed, kitsad põllud metsade vahel, ebasobiv reljeef vms.) Suurte ja viljakate põllumassiivide metsastamist ei saa Eestis üldjuhul lugeda õigustatuks.
põllumaadele perioodil 1782-1850. Suurem põllumaade metsastamise periood oli Eestis peale II Maailmasõda, mil kultiveeriti põllumaid peamiselt okaspuudega ja alates 1992. aastast on Eestis hinnanguliselt kasutusest välja jäänud ligikaudu 300 000 ha põllumajanduslikke maid. Põllumajanduslike maade metsastamine (metsastumine) on õigustatud peamiselt kahel juhul: 1. muld on väheviljakas, ala on põllumajanduse jaoks ebaperspektiivne ja metsa kasvatamine sellel alal annab pikemas perspektiivis suuremat majanduslikku tulu võrreldes põllukultuuride kasvatamisega. 2. tegemist on pindalaliselt väikese alaga, mis seetõttu on põllumaana väheperspektiivne (ei saa kasutada suuri, tootlikke põllumajandusmasinaid), või on ala asukoht ebasoodne (väiksed, kitsad põllud metsade vahel, ebasobiv reljeef vms.)- Suurte ja viljakate põllumassiivide metsastamist ei saa Eestis üldjuhul lugeda õigustatuks.
annaabi.ee 
