Kuid kindlasti on ka selliseid naisi, kes oskavad ennast kaitsta ning ka selliseid kes naudivad seda tööd naudivad anda meestele selliseid kogemusi mida nende oma naine kodus ei suuda. Võibolla mõndadel naistel ei olegi muid oskusi oma sissetuleku teenimiseks, võibolla neil ei ole valikut, kas olla prostituut või mitte, seega kas teistel inimestel on õigus neid ühiskonnas maha kanda märgistada nad häbiplekkideks ning sõimata neid ebamoraalseteks ? 3. Ohtlik seksuaalkäitumine ning seksuaalne vägivald Ohtlikku seksuaalkäitumist käistleva alateema alla kuuluvad järgmised eetilised küsimused: kui suur on inimese seksuaalne vabadus; mida võib endale lubada, ilma et tungitaks teise inimese isiklikku sfääri; kas ahistamiseks võib pidada näiteks silmsidet, ebadiskreetseid vihjeid või n-ö abielukohustustest kinnipidamise nõuet. Raamatutest, ajakirjandusest ning meediast peegeldub kindlasti pidevalt probleeme
moraaliga armas inimene, kellele on tehtud äärmiselt kahju. Publik ei võta kannatanut vastu, kui ei ole valmis tunnistama ohvrina. Kui kannatanu on kaasvastutav. Kui tunneme, et kannatanu natuke ise süüdi. kikas näitab klippi purjus habememega mehest. Meie auditoorium ei tunne kaasa. Selle konkreetse inimese tööpuudus vaatas meile näkku tööintervjuul vintis peaga. Oli oma hädas süüdi. Meil tavas juba ette alkohoolikuid ja prostituute tembeldada ebamoraalseteks inimesteks. publik ei tunne kannatanule kaasa, kui ohver ise süüdi või kaasvastutav. Siis kui kahju on väike ega siis, kui kannatanu ette projekteeritud halva inimesena. Viimase kohta teavad rääkida, kes seisavad prostituutide huvide eest. Avalikkust raske veenda prostile kaasa tundma, sest eelarvammus juba selline, et prost on ebamoraalne inimene, kes odava raha eest valmis müüma enda keha. Kikas näitab võsapetsi klippi pärnu prostist. Jälle ei tunne kaasa
ilmutust. Samuti seisnes Scotuse eripära selles, et ta rõhutas individuaalsust. Leidis, et looduse tegelik eesmärk ongi individuaalsuse teenimine. Tema pooldajaid nimetatakse skotistideks. Nad eitasid, et kirikuõpetusele on võimalik filosoofiliselt läheneda. Prantsuse eksistenstialismile iseloomulik see, et tegu sekundaarse ja mittereligioosse eksistentsialismiga (erinevalt Kierkegaardist). Eksistenstialiste peeti ühiskondlikult ohtlikeks, ebamoraalseteks. Prantsuse eksistentsialism saab alguse II MS järgsel perioodil selle suure vapustuse ajal natsikuriteod (võitjate üle ju kohut ei mõistetud) jne kuidas võimalik, et üks inimene teisele nii saab teha. Siin ka see mõte, et selline asi ei tohi korduda. Põhimõiste on prantslastel VABADUS. Eksistentsialistid leiavad seda, et tuleb lahti öelda DETERMINISM'st igasugusest ettemääratusest ja saatusest
majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta intressi suurust. 8 Kokkulepped intressi suuruse osas ei saa olla seotud liigkasuvõtmisega. Liigkasuvõtmine võiks kujutada endast ühte peamist heade kommete vastase tehingu alaliiki, olles seega vastuolus TsÜS § 86. Riigikohus on oma 13.02.2008.a otsuses nr 3-2-1-140-07 leidnud,et heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi