mugavustunne siseruumides. Käia kogu aeg välisjalanõudega,on väga ebamugav, eriti vihmastel ilmadel, kus saavad jalatsid märjaks. ,,Eriti mugav" on ju märgade ja lirtsuvate jalanõudega käia nii väljas kui ka sees. Paljud inimesed, kaasaarvatud noored, on väitnud, et vahetusjalanõud ning nende kasutamine on väga hea ja mugav lahendus siseruumides olles. Eriti vastik on siis, kui jalanõud hakkavad halvasti lõhnama. Sellest tulenes ka teine põhjus, milleks on teistele inimestele ebameeldivustunde tekitamise vältimine. Alati tuleb ju arvestada teiste inimestega ning kui sa käid kogu aeg ringi välisjalanõudega, millel pole ka kõige meeldivam lõhn, ei arvesta sa teistega. Muidugi võib ka olla nii, et sa ise ei panegi tähele, et su jalatsid lõhnavad ebameeldivalt ning sa ei põhjusta ebameeldivustunnet teistele meelega. Arvatavasti ei meeldiks paljudel olla ruumis, mis haiseb nagu igivanad trennisokid. Näiteks on olnud mitmeid kordi, kus keegi küsib, mis imelik lõhn
seedehäired, kõhulahtisus, oksendamine ja teadvusehäired. Vohamise ajal vees ujudes võib tekkida ka nahale allergiline reaktsioon: nahk hakkab sügelema ja kipitama 17 Veeõitsengut võivad põhjustada ka teist liiki vetikad, kuid need ei muuda vee värvust ning pole inimesele nii ohtlikud kui sinivetikad. Liigid, mis põhjustavad pehmeveelistes järvedes õitsengut tekitavad inimesele pigem ebameeldivustunde kui eluohtliku olukorra (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2839_2837.html). Eutrofeerumist ei põhjusta alati vetikad, seda võivad põhjustada ka suurtaimed. Toitainetega rikastumine ei tähenda alati taimede pealetungi, vaid ka muutuvad erineva ökoloogiaga rühmade osakaal. Paljude suurtaimede puhul ei toimu eutrofeerumise ajal tihedat täiskasvamist, see toimub ainult alguses ning suurema ulatuse saanud eutrofeerumine vastupidi surmab suurtaimi.
1789 samal aastal kui puhkes Suur Prantsuse Revolutsioon, ilmus Jeremy Benthami ,,Introduction to the Principles of Morals and Legislation", kus on põhjalikult kirjeldatud utilitarismi tööfunktsiooni optimaalse tulemuse leidmist inimhulga ja naudingu korrutise maksimaalväärtusest. Bentham käsitles inimest sügavalt atomaarse nähtusena, kelle poolt moodustatavad ühiskondlikud seosed on vaid vaht süvastruktuuri pinnal.3 Ühiskonda juhivad ja kujundavad naudingu ja ebameeldivustunde põhiprintsiibid, mis Benthami väitel alluvad aritmeetilisele loogikale. Benthami, kes veetis kirjutuslaua taga kuni 12 tundi päevas, suurejooneliseimaks ja vastuoluliseimaks projektiks kujunes ideaalvangla Panoptikum välja töötamine, kus üksainus valvur võib teadmatuse abil kontrolli all hoida kõiki kinnipeetavaid. Hoolimata sellest, et Benthami poolt välja pakutud mehhanismil rajaneb näiteks tänapäeva ühiskonnas juurdunud
vääritimõistmise. Sotsiaalsed (viisakusega seonduvad) puudutused Seda-laadi puudutused on eelkõige käepigistused, millega püütakse staatust võrdsustada ja antakse märku soovist tunnistada teist võrdse partnerina. Eelkõige on need olulised esmase kontakti loomisel. Käepigistuse tugevus näitab seda, kui head suhted on. Kui kindel ja lühike käepigistus peegeldab meeldivust ja sooje tundeid, võib pikaks veniv käepigistus tekitada teises teatava ebameeldivustunde. Selline veidi kauem kui vaja kestev käepigistus tekitab eestlastel tunde, et mis ta minust tahab? Kui käepigistus on aga väga lühike, siis tajutakse teise vähest huvi enda suhtes. Lõtv käepigistus võib peegeldada ebasõbralikkust, samas lühike ja kindel käepigistus koos otsavaatamisega annab võimaluse luua meeldiv ja sõbralik atmosfäär. Kätlemine on kõige vähem armastusega seonduv käitumine. Nii ei kätle näiteks armunud ja enamasti ka abielupaarid.
ȱAmericanȱJournalȱofȱNursing,ȱ100(9),ȱ34–38.ȱ Morse,ȱJ.M.,ȱBottoroff,ȱJ.L.,ȱ&ȱHutchinson,ȱS.ȱ(1994).ȱTheȱphenomenologyȱofȱcomfort.ȱJournalȱofȱAdȬ vancedȱNursing,ȱ20(1),ȱ189–195.ȱ 1. klass: füüsiline mugavustunne 475 Iiveldus (00134) (1998, 2002, 2010, LOE 2.1) 12. valdkond: mugavustunne 1. klass: füüsiline mugavustunne Definitsioon Subjektiivne ebameeldivustunde ilming kõri-neelu tagaosas ja kõhus, mis võib lõppeda oksendamisega. Määravad tunnused Vastumeelsusȱtoiduȱsuhtesȱ Sagenenudȱneelamineȱ Öökimineȱȱ Kaebabȱiivelduseȱüleȱȱ Suurenenudȱsüljeeritusȱ(salivatsioon)ȱ Kaebabȱkibedatȱmaitsetȱsuusȱ Seonduvad tegurid Biofüüsilised Biokeemilisedȱhäiredȱ(ntȱkusivereȬ (akustikusneurinoom),ȱesmasedȱvõiȱ