Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ebameeldivamate" - 5 õppematerjali

Polised
1
doc

Polised

Mittekodanikud: *Naised *V lismaalased ­ ei saanud omada maad, tegelesid linnades k sit ja kaubandusega ning maksid makse riigile. *Orjad ­ vlgade katteks orjusesse müüdud, sdades vangi langenud vi vrsilt sisse ostetud inimesed; orje kasutati kikides eluvaldkondades, nad olid sageli abit jud raskemate ja ebameeldivamate tde tegemisel. Kreeka polis erines VanaIdamaades valitsenud riiklikust korraldusest: Kodanike olemasolu. (kodanike igused ja kohustused; kodanik on vaba inimene ja tema peamine kohustus on sjav eteenistus) Vabariigi idee ­ riiki juhtisid valitavad riigiametnikud; vimuvahetuse süsteem oli demokraatlik; rollegiaalsus Kujuneb v lja demokraatia idee ­ igal kodanikul vimalus ja igus osaleda riigi valitsemises.

Ajalugu → Ajalugu
51 allalaadimist
Kus lõpeb Euroopa
2
doc

"Kus lõpeb Euroopa"

õiglus, aga ka liberaalne majandus. Vaid nende väärtuste puhul loeb ,,Euroopa" ka geograafilises mõttes, sest ka Jaapan, Uus- Meremaa ja USA on neid põhimõtteid üle võtnud. Aga nad ei asu Euroopa maailmajoas ja seega saame nad hõlpsasti välistada. Meie asi on usk realiseeride, Mitte kellegi vastu peale meie endi. Olla eurooplane tähendab kaitsta sõnavabadust, õigusriiki ja demokraatiat meie endi kõige ebameeldivamate tendentside eest. Ka siis, kui see on ebamugav. Me peame andma endale aru, et Euroopa eksisteerib vaid väärtuses, raskesti defineeritavas konsensuslikus tavas. Sel pole mingit pistmist geograafiaga. Euroopa lõpeb seal, kus lõpeb me endi euroopalikkus, See piir on muutuv ja kokkuleppeline, küll hägus, aga alati äratuntav. Teha see piir selgeks ja kehtivaks ongi meie, kõikide eurooplaste ülesanne

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnakorraldus
2
doc

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ühiskonnakorraldus

kreeklasi kui ka võõrsilt sisseostetud barbareid.(-) Orje kasutati peaaegu kõikjal ­ suurmaaomanike ja talupoegade põldudel, kõsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena jm.(-) Samas ei kujutanud orjad endast üldjuhul põhilist tööjõudu. (+)Oskustöö oli eeskätt vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate(+) , kuid samas raskemate ja ebameeldivamate ülesannete puhul. (-)Orja tapmist peeti küll taunitavaks(+), kuid karistust ei järgnenud sellelegi.(-) Niisiis olid orjatöö ja kodanike vabadusel põhinev riigikorraldus kreeka polistes omavahel lahutamatult seotud.(-) Roomas: Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguse kultuuritausta ning ühiskondliku positsiooniga inimesi. Nende hulgas võis kohata kõrgeltharitud kreeklasi ja ka tõiesti kirjaoskamatuid, tsivilisatsioonist puutumata barbareid.

Ajalugu → Ajalugu
125 allalaadimist
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades ­ nii suurmaaomanike kui talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena ja mujalgi. Samas ei moodustanud orjad üldjuhul põhilist tööjõudu. Oskustöö oli reeglina vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate, kuid samas raskemate ja ebameeldivamate tööde puhul. Kaevandustes ja kivimurdudes olid seetõttu peaaegu kõik töötegijad orjad ­ sinna vabad inimesed lihtsalt tööle ei läinud. Orjad jäid Kreekas mitmes mõttes väljaspoole ühiskonda. Neid käsitati kui omanikule kuuluvat varandust, millega ta võis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmist peeti küll taunitavaks, kuid karistust ei järgnenud sellelegi. Õiguslik erinevus vaba inimese ja orja vahel oli Kreekas märksa selgem, kui Egiptuses või Mesopotaamias

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Aegamööda kujunes kreeklastel arusaam, et barbarid ongi orjuseks loodud. Orje kasutati peaaegu kõigis eluvaldkondades ­ nii suurmaaomanike kui talupoegade põldudel, käsitööliste töökodades, jõukamate inimeste majades teenijatena ja mujalgi. Samas ei moodustanud orjad üldjuhul põhilist tööjõudu. Oskustöö oli reeglina vabade inimeste päralt ja orje rakendati peamiselt abistavas rollis, vähest kvalifikatsiooni nõudvate, kuid samas raskemate ja ebameeldivamate tööde puhul. Kaevandustes ja kivimurdudes olid seetõttu peaaegu kõik töötegijad orjad ­ sinna vabad inimesed lihtsalt tööle ei läinud. Orjad jäid Kreekas mitmes mõttes väljaspoole ühiskonda. Neid käsitati kui omanikule kuuluvat varandust, millega ta võis oma suva järgi ümber käia. Orja tapmist peeti küll taunitavaks, kuid karistust ei järgnenud sellelegi. Õiguslik erinevus vaba inimese ja orja vahel oli Kreekas märksa selgem, kui Egiptuses või Mesopotaamias

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun