Loobuti omadus-ja määrsõnade kasutamisest. Taheti loobuda kõikidest piirangutest. Luules: hüüatused, käsklaused, väljajättelisus, argoo ja tänavakeele kasutamine. Kõik pidi olema julm ja agresiivne. Sürrealism: loomingu aluseks unenäod, ebareaalsed nägemused. Eitati loogikat, traditsioone, ühiskondlikke norme. Vabaneti teaduse kontrollist nt kujutati end lendamas. Pandi kirja kõik see, mis pähe tuli = Neil oli automaatkirjutamine. Mida seotum, ebaloogilisem kujund seda parem. Kirjanik ei pidand arutlema vaid pani oma nägemuse paberile. Alateadvus oli tähtsal kohal. Kõik pidi olema võimalikult seosetu ja ebaloogiline. Puudusid kirjavahemärgid. Kubism: sisu teisejärguline, pigem rõhutati vormi. Loodi uus tegelikkus. Luule on graafiline (toolid, kroonid jne kujud) riimi ei ole, sisu ootamatu. Eksistentsialism: keskne mõiste on piirsituatsioon- inimene seisab surmaga silmitsi. Piirs
Spetsiifiline just teatud valdkonnas. Rohkem kogemusi ja sisseõpitud meetodeid. 9. Mispärast loeme koduteel samas kohas asuvat reklaamplakatit ikka ja jälle hoolimata teksti tuntusest? Automaatne käitumine inimene loeb, sest ta oskab 10. Mis sobiks autoukse avamiseks kui olete bensiinijaamas võtmed lukustatud autosse jätnud ja teil on hädasti vaja edasi sõita? Kui hea kandidaat oleks käsisaag? Miks see valik tundub ebaloogilisem kui näiteks metallvarras? Sest filmidest on nähtud metallvarda kasutamine. Kuigi on väga ebatõenäoline, et nii käsisaag kui ka metallvarras kaasas on. 11. Joonistage ilma pliiatsit paberilt tõstmata lahtine ümbrik. Mitut erinevat lahenduskäiku teate? Nüüd joonistage kinnine ümbrik. Mitut erinevat lahenduskäiku teate? Kinnise ümbriku joonistamise puhul pole öeldud, kuidas joonistada. Ehk siis võib pliiatsit tõsta. FIKSEERUMINE. 12
Linn asub mere juures, hinnad on palju madalamad kui Baleaaridel, kuid see ei paku turistidele nii suurt huvi. Peamiseks põhjuseks peetakse seda, et linn ei paku piisavalt meelelahutust, neil pole nii-öelda oma trendi või midagi, mis teeks neid eriliseks. Teiseks ei paku hotellid üksteisele konkurentsi, ei too mingisugust uut teenust endale sisse. Strateegiliselt võiksid selle piirkonna hotellid enda hindu veel madalamaks tõsta, kui nad ei soovi olukorda teistmoodi muuta, kuid kõige ebaloogilisem on see, et inimesed on nõus maksta palju suurema summa näiteks Ibizal, kui Benidormis, makstes sisuliselt sama mere, päikese ja toidu eest. Seda kõike ainult sellepärast, et Ibiza on teinud endale nime ja turistid tahavad just sellepärast sinna minna (Claver-Cortes, Molina-Azori ja Pereira- Moliner, 2007) . Peamised massiturismi sihtkoha külastajatest on välismaalased. Tänu sellele saab sihtkohas arendada ja ehitada erinevaid ettevõtteid, mis saavad omavahel konkureerida, näiteks
moodustas hea svingiliku kooli saanud ja oma koosmängu pikalt lihvinud Kuldne 7, Tauts pidi toime tulema Vanemuise orkestriga, kelle liikmetest enamikul svingmuusika mängimise kogemus puudus. Seoses selle kontserdi kajastamisega oma päevikus jätab Tilgar meile ka mõistatuse: “Selle orkestri esinemised /.../” (ibid) – s.t kontserte oli mitu? Kuna sellise kontserdi ettevalmistamine nõuab hulk tõsist tööd, oleks ju loomulik, et püütakse seda ka korduvalt realiseerida. Seda ebaloogilisem on aga tõik, et nii ambitsioonikas ettevõtmine aja- kirjanduse tähelepanu ei pälvinud. Põhjus võib olla otseses seoses nõukogude korra uute ajakirjanduslike suundumustega. Nõukogude okupatsiooni ajal andis mitmeid džässikontserte Eesti eri paigus ka PBLM džässorkester J. Pori juhatusel. Dokumentaalseid jälgi (kavad, arvustused, fotod) nendest kontsertidest teada ei ole. Tartus kino Laine saalis toimunud kontserdist (toimumise täpne aeg
annaabi.ee 
