Roosteplekid jätavad inetu jälje fassaadile. Metallkonstruktsioonidena on kindlamaid roostevaba või tsingitud-värvitud metallkonstruktsioon. Ükski detaili osa ei tohi olla kaldega hoone poole alla. Kalle peab olema alla väljapoole, et vesi ei tungiks süsteemi. Tellingud, kiled ja ilmastik. Kogu hoone(pinnaga kuni ca 400m2) peaks olema tervenisti tellinguis. Jupikaupa fassaadi tegemine ei ole otstarbekas. Tõstukite pealt fassaadi tegemine on kindel garantii ebakvaliteetseteks lõpptulemuseks. Tellingu kinnitusankrud(kui neid kasutatakse) peavad olema kinnitatud nii, et ankrusilm oleks kaugemal kavandatavast soojustuse pinnast Kilede kasutamine tagab stabiilse ja vaheaegadeta töö. Seda nii kuumaga, külmaga ja vihmaga. Kile kaitseb fassaadi liiga ereda päikese eest, mistõttu on võimalik töötada ka suvel kuumaga. Kile kaitseb vihma eest, mistõttu saab töötada ka vihmaga ja kile kaitseb poolvalminudseina mahapesemise eest.
Piinamine kui tõendite kogumise viis ei olnud peale CCC kasutuselevõttu ja tõendi kvaliteedi reeglistiku kohaldamist enam laiaulatuslikult kasutatav. 16 saj. lõpus ja 17 saj. alguses hakkas kohtu poolt määratud piinamiste arv kahanema. Näiteks Frankfurti kohtus, kus piinamisi määratu kohtu poolt varasemalt 59% juhtudest, siis aastatel 1562-1594 langes see 15%-le. Sama tendents jätkus ka 18 saj. See on seletatav asjaoluga, et kohtunikud pidasid piinamise läbi saadud tõendeid siiski ebakvaliteetseteks, lubades nii mõnelgi tegelikul kurjategijal pääseda. CCC oli uuenduslik ka selle poolest, et seadustikus nähti ette raksemate kuritegude puhul nn ekspertidelt saadud tunnistuste kasutamist. Selles valguses uuriti 16 sajandi Frankfurt am Maini linna kohtutoimikuid ja leiti et toona kasutati tapmisjuhtumite puhul surma põhjuse selgitamiseks velskrite konsiiliumi. Raskemates asjades kutsuti konsiiliumi lisaks meditsiinis akadeemilist tausta omavaid isikuid
omavad dekoratiivset tähtsust: püramiidjas, suitsutamiseks. Puidu kasutamisel on Eestis üsna palju kultiveeritud, eriti ajavahemikus põõsasjas, lõhislehine, punaselehine jne. suurimaks probleemiks mädanikud 1960-1970, kuid kultuurid on hiljem Eriti hinnatud on karjala e. maarjakase (Betula (ebatuletael Phellinus igniarius). Koor osutunud väga ebakvaliteetseteks (kõverad, pendula var. Carelica) ilusa mustriga puit. sisaldab park- ja värvaineid. Esineb rida okslikud). Arukase vorme eristatakse ka koore värvuse järgi. vorme: sügavate sisselõigetega lehed, Perekonda kuulub üle 20 liigi. Pärinevad Sookask - Betula pubescens kollaseleheline jt., neid kasutatakse Euroopast ja Aasiast
Juurestik on hästi arenenud ja tungib võrdlemisi sügavale, tormikindlad. On okaspuudest üks produktiivsemaid ja kiirekasvulisemaid. Puit tugev (üks tugevama puiduga okaspuid siinses kliimavööndis) ja väga vaigurikas, mistõttu on puit ka väga vastupidav mädanemisele. Eestis üsna palju kultiveeritud, eriti ajavahemikus 1960-1970, kuid kultuurid on hiljem osutunud väga ebakvaliteetseteks (kõverad, okslikud). Erakordselt heakasvuline euroopa lehise puistu kasvab Viljandimaal, Loodi-Püstmäel. Puude kõrgus selles metsas ulatub ligi 45 m ja puistu tagavara 1500 m3 ha-1. Perekonda kuulub üle 20 liigi. Pärinevad Euroopast ja Aasiast, Eestis on levinuimad euroopa lehis ja siberi lehis. Harilik ebatsuuga (Pseudotsuga menziesii) Perekonnas kuni 7 liiki
annaabi.ee 
