romaani stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnisjooneks on ümarkaar gooti stiil- valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII-XIV sajandil, Kesk- ja Põhja- Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnisjooneks on teravkaar trubaduur- keskaegne rüütllaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet barbar- kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste , vähem arenenud rahvaste esindajate kohta; tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest benediktlased- Püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites;benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel frantsisklased- kerjusmungad, pidid olema vesed ja hankima elatist kerjates generaalstaadid- seisuste esinduskogu Prantsusmaal gild- kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas hunnid- Sise-Aasiast pärit mongoliidne rahvas, kes 4. sajandil tungisid Ida- ja Kesk-
Hellenid - kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal. Barbarid - kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest. Polis - linnriik, mis hõlmas linna koos seda ümbritseva maa-alaga; tekkisid 8. saj eKr Kreeka maakondades. Aristokraatia - kreeka k „parimate võim“; kõige suursugusemad ja mõjukamad inimesed; vaenlase kallaletungi ajal juhtisid kaitset ja retki naabrite vastu. Demokraatia - poliitiline korra vorm, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning eksisteerivad demokraatlikud vabadused.
Kuid mis siis on nende kahe isikuomaduse vahe? Kultuurse ja ebakultuurse inimese suurim vahe seisneb minu meelest selles, et osadel inimestel on soov olla kultuurne ning mõni teeb seda vaid kohustusest. Näiteks etenduse ajal teisi segama hakanud poissi võib nimetada ebakultuurseks inimeseks, kuid samas näitab see inimese kasvatust ja käitumist. Kui inimest ei huvita üks teatrilavastus, siis ei saa teda ka sundida seda vaatama kuid see ei pruugi veel teha temast ebakultuurset inimest. Võibolla on ta suur filmihuviline ja tänu sellele suudab ta poolte Eesti kultusfilmide lauseid jutu sees tsiteerida, mida osad inimesed Eestis kindlasti ei oska. Igal inimesel on oma huvid, soovid ja nägemus meist ümbritsevast. Kõik me oleme erinevad ja seda ei saa kellelegi ette heita. Me teame ise kui kultuursed või ebakultuursed inimesed me oleme või olla tahame. Kuid peamine on see, et inimene oleks iseendaga rahul, siis on ka teised temaga rahul.
Ajalugu KT4! Keskaeg ja araablased 1)Keskaja ajaline piiritlemine ja tähendus. Keskaja mõiste võeti kasutusele 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Selle termini lõi Giovanni Andrea 1469. aastal ,,Medio aevo". Lõplikult juurdus keskaja mõiste valgustusajal (18. sajandil), mil tähistati antiikaja ja renessansiperioodi vahele jäävat pimedat ja ebakultuurset ajajärku. Keskajaks tähistatakse kahe perioodi vahele jäävat aega. Keskaja piiriks loetakse Lääne-Rooma Keisririigi hävimist 476. aastal. Teiseks piiriks loetakse Suurt Rahvasterännet. Keskaja lõpuks peetakse, kas Konstantinoopoli vallutamist türklaste poolt 1453. aastal (Bütsantsi keisririigi lõpp); Ameerika avastamist 1492. aastal (uue maailma avanemine) või usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517. aastal (Euroopa pääses paavsti ja katoliku kiriku eeskoste alt)
bakalaureus vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, kes oli omandanud alama astme õpetuse ja võis juba ise nooremaid õpetada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus barbar kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar-bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal
II poolt bakalaureus vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, kes oli omandanud alama astme õpetuse ja võis juba ise nooremaid õpetada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus barbar kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar- bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal
poolt bakalaureus vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, kes oli omandanud alama astme õpetuse ja võis juba ise nooremaid õpetada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja-järgse Vene riigi koosseisus barbar kreeklaste ja roomlaste kasutatud nimetus teiste rahvaste esindajate kohta; nimetus tulenes sellest, et võõras keel kõlas hellenite kõrvale arusaamatu põrinana (bar- bar); tänapäeval tähistab ebakultuurset, tsiviliseerimata ja metsikut inimest barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded beduiin araabia rändkarjakasvataja benediktlased püha Benediktuse rajatud munga- ja nunnaordu liikmed, elasid kloostrites; benediktlaste ordu oli tähtsaim munga- ja nunnaordu keskaja esimesel poolel bolsevik enamlane, kommunist Venemaal
Kriitika toon sõltus eksimuste iseloomust. Stalini ajal oli kohustuslik ajalehtedes kriitikat teha ning siis avalikke kriitikavastuseid süüdiolijailt nõuda. Samal ajal võis laimu eest isegi vangi sattuda, teha paranduslikke töid või trahvi maksta kuni 100 rubla. Kritiseerida soovitati nn kodanlikke igandeid (ahnitsemist, tööpõlgust, intrigeerimist), aga ka nõukogude enda ühiskonna pahesid nagu sõnakõlksutamist koosolekutel, ürituste korraldamist linnukese pärast, ebakultuurset teenindamist... Põhimõtteliselt tohtis kritiseerida iga isikut, kuid tegelikult tuli ikkagi ette ajakirjanike tagakiusamist, vallandamist, kohtu alla andmist, kinnimõistmist kellel vägi, sellel võimus. Oli selge, et kritiseerida ei saanud parteikomiteed või täitevkomiteed tervikuna, kuna väljaanne oli tingimata nende oma. Soovitati kasutada satiiri kui relva. Operatiivsus kui selline oli esialgu üsna ebaoluline printsiip. Siis aga hakati