see, mida me loome ja valitseme ning mis samal ajal loob ja valitseb meid. See on osa meie elust. Me vaatame filme, käime näitustel, loeme luuletusi ja naudime teatrielamusi. Kes vähem, kes rohkem. Tänapäeva inimesele on tähtis nii haridus kui ka haritus, kuna inimesed soovivad ennast arendada erinevates eluvaldkondades ning saada uusi teadmisi. Tänu meie hariduse ja haritusele võime saada aimdust, millised inimesed on kultuursed ja millised on ebakultuursed. Kuid milline on siis kultuurne ja milline ebakultuurne inimene? Inimene, kellel on lai silmaring ja avarad mõtted, võib ennast pidada juba kultuurseks inimeseks kuna nad teavad täpselt, millest või kellest nad räägivad. Neile ei valmista raskusi mõne politiiku või kuulsa kirjaniku elust rääkimine. Nad teavad, mida nad teevad ja kuidas nad seda teevad ning üldjuhul on neil ka oma kindel seisukoht ja arvamus teatud teemades.
Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6. saj. keskpaiku ikaldus ja katk. Need nõrgendasid Bütsantsi riiki. Saabusid uued sissetungijad 6. saj. Itaalia vallutasid langobardid, kes domineerisid Itaalias 774. a-ni. Langobardid kui ebakultuursed inimesed hävitasid antiiktsiv. Lõplikult. Samal ajal tungisid Balkanile slaavlased, kes tungisid kuni Kreeka lõunaosani. Euroopat laostas ka araablaste sissetung 7. saj. II poolel. Araablasi peeti ketseriteks ja uskmatuteks. Araablased vallutasid Pärsia riigi, Põhja-Aafrika, Hispaania, Levanti. Araablaste vallutatud alad islamiseerusid ja arabiseerusid. Araablaste rünnak oli viimane hoop antiiktsivilisatsioonile. Araabia mereröövlid tegelesid piraatlusega Vahemerel.
Toimus veel eri hõimude ja kult. kokkusulamine, selle mõjul tekkeisid uued rahvad, keeles ja hiljem ka uued riigid. Lõeurp., Vahemere ümber, kus oli tugev ro kult. ja lad.k mõju, tekkisid romaani keeled: itaalia, hispaania, prantsuse, protugali. Põeurp. Ja Briti saartel olid germ. Tähtsamad, seal tekkisid germaani keeled: saksa, inglise, norra, rootsi ja taani RR tulemusena tuli kult langus, sest germaanlased olid suhteliselt ebakultuursed aga sõjakad. Linnad suuresti lagunesid. RR lõpuks peetakse 568 a. langobardid rajasid siis oma riigi. 3. Frangi riigi teke. Chlodovech ja Karl Martell Elasid alguses Reini jõe paremal kaldad suudmeja keskjooksul. 4. sajandil ületasid nad Reini, asusid elama Rooma riigi aladele Maani ja Schelde jõgede vahelisele alale. Kokkulepe: pidid kaitsma Roomat teiste germaanlaste vastu. M&S on Frangi riigi lähtepunkt. 5
inimloomus (vanglaeksperiment). Kultuur on ühele inimgruppile omased tavad ja käitumisreeglid. Läbi ajaloo on toimunud võrdlus kultuursete käitumisnormide üle, kus kõrgklassi esindajad peetakse kultuurseteks ja madalama sotsiaal staatusega inimeste ja võõramaalsate käitumist peetakse ebakultuurseks. 20. Sajandil on muutunud kultuur pluralistlikuks ehk sotsiaalsete gruppide erinevaid käitumis- ja mõtlemisharjumustega inimesed on erineva kultuuriga kuid mitte kultuursed või ebakultuursed. Sageli vastanduvad ühe kultuuri (ühiskonna) sees peavoolukultuurile mitmeid all- ehk subkultuure. Kultuuri tekkimis aega ei osata määrata, kuid eeldatakse et neandraalastel oli oma kultuur. Kõige vanemad kollektiivsed ettekujutused (tavad, kombed)võisid olla seotud järgmiste valdkondadega: tuli, surm, toit. Mõned kultuuriteadlased peavad kultuuri lähtekohaks religiooni, kuna paljud kultuurinähtused on seotud (kunst, teater, kirjandus) sellega, eriti teispoolsuse kujutamisega.
annaabi.ee 
