b. korrigeerivad - katse lõp. korrupt. , loodusv. raisk. , inflat. c. programmilised eesm. - katse teost. pikaaj. rahv arenguprog. miks on sõjaväelised reziimid harva efektiivsed? - olles võimul muutuvad sõjaväelased pürokraatideks. - sõjaväelased ei tunneta poliitika iseseisvat tähtsust. - sõjaväelased eelistavad administreerivat juhtimist (keelud, käsud) - poliitiline ebakompententsus muudab nad sõltuvaks tsiviilvõimust. - sõjavägi ei vastuta kellegi ees. - võimu püütakse kasutada enda huvides. II POPULISTLIK REZIIM: 1. ilmub siis, kui rahvas ilmutab huvi poliitika vastu. 2. ei anna võimalust inimestel osaleda poliitikas. 3. rahvahulgad saavad ainult kiita valitsust. 4. reziim ilmub koos demagoogiaga. (kohe, korraga, kõik) 5. ühiskonnas valitseb tavaliselt ühepartei süsteem. 6. reziimi eesmärgiks kuulutatakse rahvuslik õnn. 7
Gromõko; 1985-91,märksõnad:PERESTROIKA,GLASTNOST,liider:Mihhail Gorbatsov;pol: kaadrireform,poliitilise süsteemi ümberkorraldamine,mitmeparteisüsteemi teke,vabaduse suurenemine liiduvabariikides,uue liidulepingu väljatöötamine,sotsialismi reformimine vastavalt 20. saj lõpu olukorrale,B. Jeltsin,N.Rõzkov;maj:majandusreform ,,500päeva"(võimalused erasektori tekkeks,rahandussituatsiooni parandamine,kiirenduskurss),esmatarbekaupade defitsiit,ebakompententsus;ideoloogia:glastnost ehk avalikustamine,tsensuuri leevendamine,stalinismi kriitika,ajaloo valgete laikude täitmine,kultuurisfääri vaimne vabanemine,meedia rolli suurenemine,avalikkuse kaasamine probleemide tõstatamisse;rahvusküs:represseeritud rahvaste õigeksmõistmine,rahvusküsimuse esilekerkimine,etnilised konfliktid;igapäevaelu:defitsiit,üleminek talongidele,elamuehitusprogramm"Eluase 2000",programm ettevõtete abimajanditest,mis
Nende töötajate arv väljaõpe ja nende kasutuses olev varustus peavad vastama ettevõtte suurusele ja ohu eripärale Määrama kindlaks seadmete seiskamise ja väljalülitamise korra Õnnetuste võimalikud põhjused Tehnoloogia ja ohutusnõuete eiramine Inimlikud eksimused - mitteergonoomiline disain või tahtlik ebaõige käitumine: väärad otsused, võimete ülehindamine, ebakompententsus, hooletus, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlik õnnetuste tekkimine Inimese emotsionaalne ja tervislik seisund Õnnetuste võimalikud põhjused Tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne) Välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne) Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused)
väiksem investeeritud rahasumma ostujõust. Ainult antud investeeringu objektiga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. Need riskid on seotud konkreetse projektiga ning konkreetse investeeringuga. Näiteks kui soetada firma aktsiaid ja see firma hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Süsteemi välisriski allikaks võivad olla näiteks streik, juhtide ebakompententsus, vale turu valik, jne. Seda riski kategooriat saab juhtida hajutamise teel. Süsteemivälisteks riskideks on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Teise riski kategooriasse kuuluvad süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel, sest need riskid on ettevõtte välised ja ei mõjuta üksnes antud ettevõtet vaid see sõltub üldisest majandussituatsiooni muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, äri aktiivsus,
väiksem investeeritud rahasumma ostujõust. Ainult antud investeeringu objektiga seotud riski nimetatakse süsteemiväliseks riskiks. Need riskid on seotud konkreetse projektiga ning konkreetse investeeringuga. Näiteks kui soetada firma aktsiaid ja see firma hiljem pankrotistub, siis ei ole see seotud antud majandusharu või kogu majanduse kriisiga. Süsteemi välisriski allikaks võivad olla näiteks streik, juhtide ebakompententsus, vale turu valik, jne. Seda riski kategooriat saab juhtida hajutamise teel. Süsteemivälisteks riskideks on äririsk, likviidsusrisk ja finantsrisk. Teise riski kategooriasse kuuluvad süsteemsed riskid, mida ei saa juhtida hajutamise teel, sest need riskid on ettevõtte välised ja ei mõjuta üksnes antud ettevõtet vaid see sõltub üldisest majandussituatsiooni muutusest. Süsteemse riski allikateks võivad olla inflatsioon, äri aktiivsus,