informatsiooni- ja motivatsiooniprobleemideks. Nähtuste liigitamisel ja muul eristamisel on teoorias kindel otstarve erinevaid asju tuleb erinevalt uurida ja käsitleda. Antud juhul tähendab see, et infoprobleeme tuleb käsitleda teisti kui motivatsiooniprobleeme. Infoprobleeme, mis võivad perspektiivset koostegevust takistada või koguni tõkestada, liigitatakse ökonoomikas omakorda kahte rühma: statistiliseks ebakindluseks ja strateegiliseks ehk käitumuslikuks ebakindluseks. Statistiline ebakindlus puudutab ebakindlust e teadmatust objektiivsete, asjaosalistest sõltumatute parameetrite suhtes. Meie näites liigitub siia auto kvaliteet, kuid vaid sel määral, kuivõrd see on teadmata professorile kui auto müüjale. Strateegiline ebakindlus seostub seevastu just ebakindlusega koostegevuspartneri käitumise suhtes
· avalikkuse üldtasandil (meedia kujundab arvamust) · isiklikel kogemustel põhinev arvamus Suhtekorralduses tuleb sageli tegelda probleemide lahendamise (ka vältimisega). Probleemide lahendamise kujutamisel on levinud neljaastmeline mudel: · probleemi defineerimine · plaanimine · tegevus ja kommunikatsioon · soovitu ja tegelikkuse võrdlemine Probleemi defineerimisel võib kasutada järgmisi lisaküsimusi: Mis on andnud põhjust ebakindluseks? Kus on see probleemiks? Millal on see probleemiks? Keda see puudutab? Miks annab see organisatsioonile või sihtgruppidele põhjust muretsemiseks? Plaanimine ja tegevuskava koostamine koosneb: 1. rollide ja missiooni defineerimine 2. põhitegevuste kindlaksmääramine 3. efektiivsuse kriteeriumide kindlaksmääramine 4. eesmärkide kindlaksmääramine 5. tegevusplaani koostamine: · programmi koostamine
Oma kultuuris oskame mittesõnaliste märkide järgi teise käitumist ette aimata. Etteaimamine tähendab aga turvalisust inimsuhetes ja kogu elus. Me teame, milline on meie koht teiste hulgas, mida meilt oodatakse ja mida ise võime oodata teistelt. Me võime peaaegu et lugeda teise mõtteid. Võõras kultuuris võib etteaimamisoskus täiesti kaduda. Näiteks häirib soomlase ja sakslase omavahelises vestluses sakslast soomlase vähene pilgukontakt. Pilgukontakti puudumist tõlgendab ta ebakindluseks: väikesed lapsed, kes on teinud midagi paha, ei usalda vaadata silma. Soome kultuuris väljendab aga pidev teise silmadesse vaatamine agressiivsust. Kõrvalseisjateks jääme seniks, kuni saame aru, mida inimesed meie ümber mõtlevad. Kuna pettumus johtub sellest, et ei mõisteta teise kultuuri kirjutamata reegleid, siis parim abi on teadmiste hankimine. Kaitsemehhanismidesse pagemine võib pingeid leevendada vaid hetkeks.
· vajadusel keskkonna kohandamine (hoiakud) või vahetamine · mitte probleemid, vaid lahendused on olulised, seetõttu peab esmase probleemi lahendusviis mitte looma uusi probleeme vaid leidma paremaid lahendusi · alustama peab kliendi tasemelt, aktsepteerima tema autonoomsust · töötaja rolliks on soodustada õppimist ja muutumist, olla giid · kasuta tuleks kliendile omast õppimisstiili, väärtusi ja tegevusi · kliendid tuleb ette valmistada riskiks ja ebakindluseks, mis muutusega kaasnevad · õppimise kui elamise viisi õpetamine, et seda kasutada ka mujal · uurida ja tõsta kliendi motivatsiooni, toetada kliendi lootust edule · olla selge ja avatud vahendamaks hirme riskide ees, luau kliendile keskkond, kus ta saaks vajadusel riskeerida · reageerida kohe peastressorile või rasketele olukordadele, mis tekitavad kliendis hirmu · sõlmi leping kliendiga
annaabi.ee 
