Toompark on väga liigirikas park, algselt rajati toompark lehtpuu kompositsiooniga, ajapikku on park täiendust sanud ka okaspuude istutamise näol. Valli ülemise serva põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik,
Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, harvalt jämesaagja servaga, teritunud tipuga. Pealt tumerohelised, paljad, alt heledamad, rood ja roodude nurgad karvased, 4-10 cm pikad, 2-5 cm laiad. Õied või õisikud: õitseb juunis. Õied kreemikasvalged, suured umbes 3 cm läbimõõdus, lõhnavad, püstistes kobarates Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust. Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Kasutatud kirjandus: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_ebajasmiin.html http://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/304 http://eluaias.blogspot.com/2011/06/vihmasajud-kestavad.html 3.8 Põõsasmaran (Potentilla)
24.09.2013. 3.7 Ebajasmiin (Philadelphus) Konkreetne liik: harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) (joon. 79, joon.80) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 300 cm, laius 200-300 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge põõsas. Lehed: rohelised. Õied või õisikud: valged õied. Õitseb juunis mais. Liigi eritunnused: külmakindel. Väga lõhnavad õied. Kasvukoha nõuded: kasvavad edukalt ka poolvarjus, kuid rikkalikku õitsemist soodustab kasvamine täispäikeses. Ebajasmiinid lepivad igasuguse aiamullaga. Nad taluvad saastunud õhku, tolmu ja lühiajalist liigniiskust või kuivust. Kasutamine haljastuses: istutatakse üksiktaimena, rühmana ja vabakujulise hekina. Sobivad nii koduaedadesse kui ka linnade ja asulate suurhaljastusse. Joonis 79. Harilik ebajasmiin (http://www.arbolesyarbustos.com/index.php?id=40&lang=en) Joonis 80. Harilik ebajasmiin Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/?
Talub hästi kärpimist, dekoratiivne heki- ja pügamistaim. Tõestuseks selle kohta, et liguster on kääre kannatav taim (Seemnemaailm). 26. Philadelphus coronarius - ebajasmiin Hariliku ebajasmiini esivanemaks peetakse Lõuna-Euroopas metsikult kasvavat kahvatut ebajasmiini. Harilikku ebajasmiini on aedades kasvatatud umbes 400 aastat. Perekonda kuulub üle 60 erineva liigi, mis kasvavad looduslikult Põhja-Ameerikas, Ida-Aasias ja Lõuna-Euroopas. Ebajasmiinid ristuvad omavahel hästi, umbes 100 ebajasmiini sorti on hübriidset päritolu (R. Sander, Koduaia ilupuud ja –põõsad) 26.1 Iseloomustus Kasvab 1,5-3 meetri kõrguseks (A.Niine Haljastaja käsiraamat). Laius kuni 2 meetrit (Neeva aed). Kasvab korrapäraseks ja tihedaks puhmaks. Vanematel võrsetel on koor kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4-8 cm pikad, 2-5
annaabi.ee 
