Kontekstisidus lause: elliptiline, sõnajärg mitteneutraalne, tekstipartiklid jne. Tekstianalüüs, vestlusanalüüs. Grammatilised ja ebagrammatilised laused. Vrd: 1. Ma tahaksin taotleda õppelaenu 2. *Ma tahaksin taotleda õppelaen 3. Kas te ütleksite, kuidas saab õppelaenu? 4. ?Õppelaenu kas ütleksite te saab kuidas? 5. ?Õppelaenu kuidas? Kontekstisidusus või ebagrammatilisus? Kas leidub kontekst, kus on normaalne? Mis on kriteerium: intuitsioon või kasutusjuhud? (see näitus tuleb korduma aastast aastasse; turistide saun lahkus ära; osad inimesed usuvad nõidust; Ei ühtki süstalt.) Grammatilisus käsitletavas suhtes, nt. partitsiip eesatribuudina, mitte järelatribuudina väsinud külaline, aga ?külaline väsinud. Semantiline või süntaktiline vastuvõetavus? 1. Mootor käib mürinal 2. Poiss käib koolis 3. ?Mootor käib koolis 4.
Aleksandria koolkond sündis vajadusest mõista ja seletada Homerose tekste. Dionysius Thrax esimene kreeka fonoloogia ja morfoloogia täielik käsitlus, umbes 13 lk teksti, teemad: tähtede ja häälikute klassid, sõnaliigid, noomeni ja verbi muutmine. Grammatika sisaldab pm kõiki grammatilisi kategooriaid, mis tänapäevalgi. Apollonius Dyscolus vanim süntaks, kirjeldab, kuidas sünnib lause eri sõnaliikide sõnadest, olulisim nimisõna. Ta leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreeglit (nt mina kasutatud teises isikus) 5. Keeleteaduse alged Roomas, antiikaja keeleteaduslike probleemide üldiseloomustus. Roomas oli ladina keele võidukäik, arvatakse, et Rooma ajal olulisi uusi keeleteaduslikke mõtteid ei sündinud. Antiikaja kolm keeleteaduslikku põhiküsimust: *Kas keel on loomulik või konventsionaalne st tänapäeva võistes abitaarne või ikooniline? *Kas keel põhineb analoogial või anomaalial? reeglid või erandid?
prepositsioon, adverb, konjunktsioon) noomeni ja verbi muutmine Grammatika sisaldab praktiliseks kõiki grammatiliis gategooriaid nagu tänapäevalgi. Midagi teoreetilist ei ole. Dyscoluselt tuli vanim süntaks. Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige olulisem on nimisõna. Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle. Apollonius leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreegleid, nt kui mina on kasutatud 2. isikus või kui infinitiiv kuulub kahe finiitvormi juurde (*jooksen ja jään magama), jm sellised nutikad tähelepanekud. Paistab, et usub keele ja maailma isomorfismi: nt väidab, et nimisõna on alati enne verbi, sest ta on "tegelikult" enne. Apolloniuse süntaks oli väga kaasaegne, kuid Roomas seda enam ei mõistetud, toimus tagasiminek. 5
prepositsioon, adverb, konjunktsioon) (tänapäeva mõistes) – noomeni (käändsõna) ja verbi muutmine • Grammatika sisaldab praktiliselt kõiki grammatilisi kategooriaid pea samal kujul nagu tänapäeval. Midagi teoreetilist ei ole. • Vanim süntaks – Apollonius Dyscolus (2. saj AD) • Kirjeldab, kuidas lause sünnib eri sõnaliikide sõnadest, kõige tähtsam on nimisõna. • Huvitav on arutlus ebagrammatilisuse üle. Apollonius leiab, et ebagrammatilisus sünnib siis, kui ei ole järgitud sobivusreegleid, nt kui mina on kasutatud 2. isikus või kui infinitiiv kuulub kahe finiitvormi juurde (*jooksen ja jään magama), jm sellised nutikad tähelepanekud. *tärn tähendab võimatu, mitte eksisteerimine • Paistab, et usub keele ja maailma isomorfismi: nt väidab, et nimisõna on alati enne verbi, sest ta on “tegelikult” enne.
annaabi.ee 
