enamasti töötajate nõustumise või vastuseisu. Karistusel põhinev võim (coercive power) See võimutüüp põhineb karistamisel, sh füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel ning karistamisel. Tänapäeval on levinud peamiselt psühholoogilise surve avaldamine ja mitmesuguste karistuste rakendamine. Karistused võivad avalduda negatiivsete sanktsioonidena, nagu hüvede vähendamine ja privileegide, soosingu ning emotsionaalse toetuse kaotamine, aga ka ebaeetilises, taktitus ja solvavas käitumises töötajatega. Karistusel põhinev võim eeldab karistuse tõhusust ja nende rakendamise suurt tõenäosust. Karistusel põhinev võim on mõjus vaid siis, kui töötajad aktsepteerivad juhi käes olevat sunni- ja karistusmehhanismi. Karistusel põhineva võimuga kaasneb üldjuhul töötajate vastuseis ja harv nõustumine. Tasul põhinev võim (reward power)
(coercive power) See võimu tüüp põhineb karistamisel, sh füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel ning karistamisel. Tänapäeval on levinud peamiselt psühholoogilise surve avaldamine ja mitmesuguste karistuste rakendamine. Viimased võivad avalduda negatiivsete sanktsioonidena, nagu hüvede vähendamine ja privileegide, soosingu ning emotsionaalse toetuse kaotamine, aga ka ebaeetilises, taktitus ja solvavas käitumises töötajatega. Karistusel põhinev võim eeldab karistuste tõhusust ja nende rakendamise suurt tõenäosust. Karistusel põhinev võim on mõjus vaid siis, kui töötajad aktsepteerivad juhi käes olevat sunni-ja karistusmehhanismi. Sunni kasutamisel tuleb arvestada selle vähest tõhusust haritud töötajate puhul ja sellega, et pidevates ähvardustes töötamine vähendab töö loomingulisust. Varem või
käitumist toetav juhtimisstiil ja tasusüsteem, töötajate õiglane kohtlemine, eetilisus igapäevaste otsuste tegemisel ja töötajatele tähelepanu pööramine. Tasu-ja karistussüsteem mõjutab eetilisust väga oluliselt.Mida eetilisem on organisatsioon, seda rohkem on tal eetilisi juhtimismudeleid, ametlikke poliitikaid ja mitteametlike norme. Ebaeetilised juhid teevad ka ebaeetilisi otsuseid. Eetilised juhid ei suuda kaua koos töötada ebaeetilises töökeskkonnas. Eetilisuse levikuga tuleb ettevõtte siseselt olla järjekindel ja tänapäeva ühiskonnas tuleb eetilisuse tagamiseks teha väga palju ennetavaid protseduure. Inimesi tööle värvates tuleb rääkida eetilisusest. Samuti õpetatakse osades ülikoolides eetilist juhtimist. Kui inimene on juba tööle võetud, siis rollimängud arendavad eetilisust. Noore juhi kõrvale pannakse kogenud eetiline juht. Samuti aitavad eetilisusele kaasa eetikastandardid ja juhtumiuuringud
Töötajad peavad aksepteerima juhi võimu, muidu võib tekkida vastasseis. Kui aga võimu tunnetatakse põhjendatuna ja legaalsena ning käsud esitatakse viisakas vormis, siis nõustutakse ka neid täitma. 17 2) Sunnivõim põhineb füüsilisel ja psühholoogilisel karistamisel. Tavaliselt väljendub tööl karistamine noomituses, palgakõrgendusest või preemiast ilma jätmises, privileegide kaotamises, vahel ka ebaeetilises või solvavas käitumises töötajatega. Sunnivõim tõhus ainult siis, kui mõjutatavad aksepteerivad mõjutajad ja tema karistusmeetodeid. Karistamine peaks toimuma neljasilma vestluses, et vältida eksija häbistamist terve personali ees. Nii on karistamisel ka suurem mõju. Üldjuhul tekitab sunnivõim vastuseisu ja pole seega soovitav mõjutusmeetod. Nõustumist võib sunnimõju kasutamisel saavutada ainult siis, kui karistus