Keskmiselt erodeeritud kahkjas leetunud ja leetunud Kh'g Gleistunud väga õhuke paepealne muld E2I muld Kh"g Gleistunud õhuke paepealne muld E3k Tugevasti erodeeritud rähkmuld Krg Gleistunud koreserikas rähkmuld E3o Tugevasti erodeeritud leostunud ja leetjas muld Kg Gleistunud rähkmuld E3I Tugevasti erodeeritud kahkjas leetunu ja leetunud muld Kkg Gleistunud klibumuld D Deluviaalmuld Korg Gleistunud koreserikas leostunud muld Dg Gleistunud deluviaalmuld
LkIIe Nõrgalt erodeeritud keskmiselt (ehk õhukeselt) leetunud muld jk LkIIIe Nõrgalt erodeeritud tugevasti (ehk mõõdukalt) leetunud muld jk E2k Keskmiselt erodeeritud rähkmuld kl E2o Keskmiselt erodeeritud leostunud muld sl E3I Keskmiselt erodeeritud leetunud muld jk E3k Tugevasti erodeeritud rähkmuld kl E3o Tugevasti erodeeritud leostunud muld sl E3I Tugevasti erodeeritud leetunud muld jk D Deluviaalmuld nd Dg Gleistunud deluviaalmuld sj DG Deluviaal-gleimuld sj-ld Rusukaldemullad
Tartu vald 45 KIg sl 1,827795 Rannu vald 33 LkI l 1,827749 Võnnu vald 37 LkI l 1,827149 Haaslava vald 30 LkIg- l 1,827085 Võnnu vald 36 GI l 1,826696 Tähtvere vald D sl 1,826557 Konguta vald 38 LkI sl 1,826414 Puhja vald 64 KI ls1 1,826202 Tartu vald GI sl 1,826055 Mäksa vald 44 LP sl 1,825646 Kambja vald Dg- s 1,825358 Kambja vald E3o sl 1,824355 Rõngu vald 47 LP sl 1,824286 Haaslava vald 33 GI l 1,824279 Nõo vald 45 GI1 ls2 1,824235 Nõo vald 53 LP(g) ls1 1,824081 Nõo vald LkI l 1,82402 Luunja vald 53 LP ls1 1,823443 Vara vald 50 M3 t3 1,822973 Konguta vald 48 Go ls1 1,822468 Rõngu vald 28 LkG+ l 1,822449 Vara vald 38 LPg- sl 1,822432 Konguta vald 47 LP sl 1,822241
827749 34 Võnnu vald 37 LkI l 1.827149 38 Haaslava vald 30 LkIg- l 1.827085 31 Võnnu vald 36 GI l 1.826696 37 Tähtvere vald D sl 1.826557 1 Konguta vald 38 LkI sl 1.826414 39 Puhja vald 64 KI ls1 1.826202 65 Tartu vald GI sl 1.826055 1 Mäksa vald 44 LP sl 1.825646 45 Kambja vald Dg- s 1.825358 1 Kambja vald E3o sl 1.824355 1 Rõngu vald 47 LP sl 1.824286 48 Haaslava vald 33 GI l 1.824279 34 Nõo vald 45 GI1 ls2 1.824235 46 Nõo vald 53 LP(g) ls1 1.824081 54 Nõo vald LkI l 1.82402 1 Luunja vald 53 LP ls1 1.823443 54 Vara vald 50 M3 t3 1.822973 51 Konguta vald 48 Go ls1 1.822468 49 Rõngu vald 28 LkG+ l 1.822449 29 Vara vald 38 LPg- sl 1
Künnikiht koosneb mitme horisondi segust. a) E2k keskmiselt erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. b) E2o keskmiselt erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30...60 cm sügavusel. c) E2l keskmiselt erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld. Kihisemine <60 cm. 3. Tugevasti erodeeritud mullad E3. Esinevad tavaliselt kallakutel >10°. Künnikihis huumushorisondi materjali ½...¼ või vähem. a) E3k tugevasti erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. b) E3o tugevasti erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30...60 cm sügavusel. c) E3l tugevasti erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld. Kihisemine <60 cm. Huumusesisaldus on nõrgalt erodeeritud muldadel ca 1,8...2,2%, keskmiselt erodeeritutel 1,3...1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Nõrgalt erodeeritud muldade kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld
Künnikiht koosneb mitme horisondi segust. a) E2k keskmiselt erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. b) E2o keskmiselt erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30...60 cm sügavusel. c) E2l keskmiselt erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld. Kihisemine <60 cm. 3. Tugevasti erodeeritud mullad E3. Esinevad tavaliselt kallakutel >10°. Künnikihis huumushorisondi materjali ½...¼ või vähem. a) E3k tugevasti erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. b) E3o tugevasti erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30...60 cm sügavusel. c) E3l tugevasti erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld. Kihisemine <60 cm. Huumusesisaldus on nõrgalt erodeeritud muldadel ca 1,8...2,2%, keskmiselt erodeeritutel 1,3...1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Nõrgalt erodeeritud muldade kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld
Künnikiht koosneb mitme horisondi segust. a) E2k keskmiselt erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. b) E2o keskmiselt erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30...60 cm sügavusel. c) E2l keskmiselt erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld. Kihisemine <60 cm. 3. Tugevasti erodeeritud mullad E3. Esinevad tavaliselt kallakutel >10°. Künnikihis huumushorisondi materjali ½...¼ või vähem. a) E3k tugevasti erodeeritud rähkmuld. Kihisemine kõrgemal kui 30 cm. b) E3o tugevasti erodeeritud leostunud muld. Kihisemine 30...60 cm sügavusel. c) E3l tugevasti erodeeritud näivleetunud ja leetunud muld. Kihisemine <60 cm. Huumusesisaldus on nõrgalt erodeeritud muldadel ca 1,8...2,2%, keskmiselt erodeeritutel 1,3...1,8%, tugevasti erodeeritutel alla 1%. Nõrgalt erodeeritud muldade kasutamine põllumaana ei oma erilisi puudusi ega kitsendusi. Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld