E-õppe olemus ning selle kasutamise võimalikkus koolis. Kursusetöö (0)

E-ÕPPE OLEMUS NING SELLE KASUTAMISE VÕIMALIKKUS KOOLIS Kursusetöö Juhendaja:  PÄRNU  2014
SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................2
SISSEJUHATUS................................................................................................................3
1. E-ÕPPE OLEMUS.........................................................................................................4
 1.1 Noorte teadlikkus e-õppe olemusest............................................................................4
 1.2 E-õppe plussid ja miinused..........................................................................................5
 1.3 E-õppe mudelid............................................................................................................7
2. E-ÕPPE KASUTAMISE VÕIMALIKKUS KOOLIS...................................................8
 2.2 Õpilaste kokkupuuted e-õppega................................................................................10
KOKKUVÕTE.................................................................................................................12
KASUTATUD MATERJALID........................................................................................13
LISAD..............................................................................................................................14
Lisa 2. E-õppe programmi VANKeR logo (autor: Helen Ilus) [CITATION Ker13 \l 
1061].................................................................................................................................15

2
SISSEJUHATUS

Iga   aastaga   suureneb   kas   osaliselt   või   täielikult   e-õppe   vormis   läbiviidavate ülikoolikursuste hulk. Eriti populaarseks on sellised kursused muutunud täiskasvanud õppijate seas. Mõned õppejõud on valmis e-õpet katsetama, kuid ei tea täpselt, kuidas. Teised on skeptilised ja kahtlevad, kas niiviisi üldse saab õpetada.[CITATION Jõg05 \l

1061] Kurususetöös antakse ülevaate e-õppe olemusest ning e-õppe kasutamise võimalikkusest

koolis. Uuritakse, mis on e-õpe koos selle plusside ja miinustega. Eesmärgiks   on   teada   saada   mida   kujutab   endast   e-õpe   ning   milliseid   vahendeid   on koolidesse vaja, et oleks võimalik rakendada e-õpet. Uurimistöö sisaldab kaht suurt peatükki. Esimeses peatükis räägitakse e-õppe olemusest, eelistest ja puudustest, mudelitest ning noorte teadlikusest seoses selle teemaga. Teises peatükis   antakse   ülevaade   tehnoloogilistest   vahenditest,   mis   on   vajalikud   e-õppe kasutamisel.

3
1. E-ÕPPE OLEMUS

E-õppes toimub kogu õppetöö või osa sellest läbi interneti. See võib baseeruda tavalistel kõigile kättesaadavatel veebilehekülgedel, mis lisaks üldisele informatsioonile sisaldavad õppematerjale, ülesandeid, suhtlemist õpetaja ning õpilaste vahel või mingil keerulisemal virtuaalsel õpikeskkonnal. Ei tohi aga unustada, et tehnoloogia on vaid abivahend, mis iseenesest ei taga õppimist ega selle kvaliteeti. Virtuaalses klassiruumis kehtivad samad seaduspärasused, mis traditsioonilise õppe korral. Kuid õppimine pole enam vahetu ja auditoorne vaid vahendatud ja sekundaarne. Muutunud on seega õppimise, õpetaja ja ka õppija tähendus. [CITATION Sis \l 1061] „E-õpe   on   IKT1  kaasabil   toimuv   õppetegevus,   mis   leiab   aset   nii   klassiruumis   kui   ka väljaspool klassiruumi või ametliku tundi, mille eesmärgiks on tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja õpetamismeetoditele.“ (Varje Tipp, haridustehnoloog) Haridustehnoloog Katrin Eskla on esitanud järgmise definitsiooni: “Mõnes mõttes võib e-õppeks lugeda kõike seda, mida inimene õpib arvuti abil, arvutit ja internetti kasutades”      1.1 Noorte teadlikkus e-õppe olemusest Uurimistöö autor koostas 7.märtsil internetis Surveeri abil küsitluse, et teada saada, kui paljud noored teavad, mida e-õpe endast kujutab. Küsitlus oli lahti 2 päeva ning selles osales 107 inimest autori tutvusringkonnast. Tulemused kujunesid järgmiseks: 78 inimest vastasid, et teavad mis on e-õpe ning 29 inimest ei tea. (vt Joonis 1) Sellest võime teha järelduse, et enamus noori on teadlikud e-õppe olemusest.

1 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 4
19-Mar 29-Jan

Kas tead, mis on e-õpe? Jah Ei Joonis 1. Teadlikkus e-õppe olemusest (autori koostatud) 109-st vastanust viis olid vanuses 10-12 aastat ja 13-14 aastaseid vastajaid oli kümme.
Peaaegu pooled, 53 vastanut, olid 15-16 aastased ning 17-18 aasta vanuseid vastajaid oli
33. Kaheksa vastajat olid 19 aastased või vanemad. (vt Tabel 1) Tabel 1. Vastanute vanuseline koosseis (autori koostatud)         1.2 E-õppe plussid ja miinused  Kirjanduses on välja toodud mitmed e-õppe plussid:  E-õpe  võimaldab   küllalt  suurt  paindlikkust   ning  on  tänu   sellele  õppevormina  eriti sobiv   täiskasvanuile,   kes   peavad   jagama   oma   aega   töö,   perekonna,   huvialade   ja õppimise vahel.  E-kursusel saab õppija ise valida, millal ja kus ta õpib, ning mingil määral ka seda, millise kiirusega ta kursuse läbib.

5 Vanus Arv % 10-12 5 4.6% 13-14 10 9.2% 15-16 53 48.6% 17-18 33 30.3% 19-… 8 7.3%

 E-kursusel   osalejale   on   kursusega   seotud   informatsioon   ja   õppe-materjalid   alati kättesaadavad,   käib   tihe   koostöö   õppejõu   ja   kaasõppijatega   ning   õppetöö   jaotub ühtlaselt kogu õppeperioodile, mitte ei toimu ainult eksamieelsel ajal. [CITATION Jõg05 \l 1061]  Võimalik   on   läbi   viia   rühmatöid   ja   rühmaarutelusid   inimeste   vahel,   kes   reaalselt kunagi ei kohtuks.  Asünkroonne suhtlemine foorumite vahendusel jätab aega mõtlemiseks.  Hüpertekst võimaldab valida oma tee materjali läbimisel.  Saab materjale illustreerida multimeediumi erinevate võimalustega. [CITATION Sis \l 1061] Puuduste ja miinustena on kõige enam esile tõstetud, et:  Pole otsest kontakti õppejõu ja kaasõppijatega, võib tekkida isoleeritustunne, raske on motiveerida end kursusel osalema, vajalike õpioskusteta on raske õppida ning võib esineda tehnilisi probleeme, millega on iseseisvalt raske toime tulla.  Mõnel õppijal võib olla raske leida internetikasutusvõimalust. Kahtlemata kaasnevad samuti   internetiühenduse   muretsemisega   koju   lisakulutused.   Samas   me   elame   üha areneval tehnoloogiaajastul, mil arvutit ja internetti ei kasutata üksnes õppimiseks, vaid   ka   näiteks   info   hankimiseks   ja   vahetamiseks,   suhtlemiseks,   asjaajamisteks, rahatehingute   sooritamiseks   jne.   Seega   pole   tehniliste   vahendite   muretsemiseks tehtavad kulutused seotud ainuüksi õppeprotsessis osalemisega. [CITATION Jõg05 \l 1061]  Esitatavat informatsiooni on liiga palju.  Tagasiside hilineb asünkroonse suhtlemise korral.  On võimalik interneti infotulva ära eksida.  Inimesed   kasutavad   elektrooniliste   materjalide   baasil   tehtavate   kodutööde vormistamisel copy-paste meetodit.  Keskkonna/tarkvara   keel   (tavaliselt   inglise)   takistab   selle   kasutamist   ning   seeläbi ülesannete täitmist. [CITATION Sis \l 1061]

6
      1.3 E-õppe mudelid

E-õpet ei tohiks kasutada lihtsalt e-õppe pärast - e-õppe kasutamiseks peab olema vajadus. Tehnoloogilised vahendid on õpetaja käsutuses selleks, et aidata õppetööd paremini ja efektiivsemalt läbi viia ning uute sihtrühmadeni jõuda. Kursust planeerides peaks õpetaja kõigepealt   otsustama,   missuguseid   õpetamisstrateegiad   ta   õppeprotsessis   kasutab   ning alles seejärel valima sobivad tehnoloogilised vahendid nende strateegiate elluviimiseks. Tavaliselt   kasutatakse   kursuse   läbiviimiseks   kombineeritult   erinevaid   tehnoloogilisi vahendeid   ja   meediume.   Iga   kursust   pole   mõtet   täielikult   veebipõhiselt   õpetada,   vaid tuleks leida sobiv kombinatsioon e-õppe ja auditoorse õppe vahel. Laias laastus võiks eristada nelja e-õppe mudelit. (vt Tabel 2) [CITATION Eõp \l 1061] Tabel 2. E-õppe mudelid (autori koostatud) Täielikult veebipõhine õpe Kogu kursuse õppeprotsess (sisu edastamine, info levita-     mine, suhtlemine, õppijate hindamine) toimub veebipõhi-       selt, auditoorseid kohtumisi ei ole.   Osaliselt veebipõhine õpe Kursuse õppeprotsess toimub veebipõhiselt, kuid kursuse     jooksul toimub ka auditoorseid seminare või praktikume,     kuid mitte rohkem kui 25 % kogu õppetöö mahust .   Auditoorne õpe veebipõhise Kursuse õppeprotsess toimub auditoorselt, regulaarselt toi- toega   muvad auditoorsed loengud, seminarid ja/või praktikumid,     mis moodustavad üle 25 % kogu õppetöö mahust, kursuse     veebipõhist õpikeskkonda kasutatakse näiteks õppe- ja     juhendmaterjalide kättesaadavaks tegemiseks, kodutööde        esitamiseks vm.       Auditoorne õpe e-õppe Kursuse õppeprotsess toimub auditoorselt, õppetöö toetu- vahendite toega   seks kasutatakse üksikuid e-õppe vahendeid.

7
2. E-ÕPPE KASUTAMISE VÕIMALIKKUS KOOLIS

E-õppe   laialdasema   rakendamise   ja   seaduste   uuendamise   hoogtöö   käigus   on   nii VANKeR   programmi   elluviimisel   kui   ka   ministeeriumis   kokku   puututud   sellega,   et mõnikord võib koolis järg e-õppe olemuse tõlgendamisel käest minna. Vahel   käsitletakse   kutsekoolides   e-õpet   ainult   õppija   iseseisva   tööna.   See   tundub õigustatult ebaõiglane  näiteks õpetajale, kelle e-kursus sisaldab tublisti kontakttunde, õpilastega suhtlemist ja juhendamist. Tegelikult võibki kontaktõpe toimuda nii füüsilises kui   ka   virtuaalses   õppekeskkonnas.   Oluline   on   see,   kuidas   õpitakse,   kas   õpe   on juhendatud.   Klassiruum   või   virtuaalne   õppekeskkond   ei   määra   õppe   iseloomu kontakttunni ning iseseisva töö mõttes. Kutseharidusstandard   rõhutab   kontaktõppe   puhul   just   õpetaja   juhendamist   ning kõrgharidusstandard   ütleb   muu   hulgas,   et   kontaktõpe   toimub   õppekeskkonnas (sealhulgas e-õppes) ja et osalevad nii üliõpilane kui ka õppejõud. Iseseisvaks   tööks   peetakse   tavaliselt   õpilase   kontaktõppevälist   tööd,   nt   kirjanduse lugemist, tööde kirjutamist jne. Üsna loomulikult võib kõik nimetatu tänapäeval toimuda ja   sageli   toimubki   e-õppe   vahendeid   kasutades.   Iseseisvagi   töö   puhul   sätestab kutseharidusstandard, et see peab olema eesmärgistatud ja tagasisidestatud. E-õppe käsitlemine vaid õppija iseseisva tööna on sisuliselt ekslik, selline käsitlus võib põhjustada   õpetaja   ebaõiglast   tasustamist   ja   tõsiselt   pärssida   õpetajate   motivatsiooni õppeprotsessi ajakohastada, luua e-õppematerjale jne. [CITATION Rit13 \l 1061] 2.1 Tehnoloogiavahendid e-õppes Eestis ja kogu maailmas käib arutelu selle üle, millal, kui palju ja mil viisil kasutada õppimisel ja õpetamisel tänapäevast tehnoloogiat. Tehnoloogia kiire areng on tõhustanud meid kõiki puudutavaid toimetusi, nt autosõitu, pangaskäiku, meditsiinilisi uuringuid või ka pesupesemist. Paljud inimesed ei kujuta ette elu elektronsuhtluseta ja veebiavarustes avaldatud infota. Seetõttu on väga oluline, et tuleviku kool valmistaks noori ette nende

8

võimaluste   oskuslikuks   kasutamiseks   ja   edasiarendamiseks,   aga   lisaks   on   vaja   neid võimalusi juba ka õppimisel tõhusalt kasutada. [CITATION Mar13 \l 1061] Tehnoloogia   e-õppes   tähendab   igasugust   kaugkoolitust   toetavat tehnoloogiat,   info-   ja   kommunikatsioonitehnoloogiat   ning   nende rakendusi e-õppes. E-õppe tehnoloogiavahendite hulk kasvab kiiresti seoses kaasaaegse telekommunikatsioonitehnoloogia   arenguga.   See   teeb   sobiva tehnoloogia,   tehniliste   vahendite   valimise   raskeks.   Valimisel   peaks arvestama   seda,     kuidas   konkreetne   vahend   toetab   õpetamist   ja õppimist   e-õppe   vormis,   kuidas   võtavad     kasutatavaid   seadmeid   ja tehnoloogiat   vastu   õppijad,   kas   antud   tehnilised   vahendid   ning tehnoloogia   on   kättesaadav   õppejõule   ja   õppijatele   ning   kas   nad oskavad   seda   ka   iseseisvalt   kasutada,   kas   kohtadel   on   olemas seadmete kasutamise tugiisikud, kes vajadusel võiksid abistada ning lõpuks, millised on antud tehniliste vahendite/tehnoloogia kasutamise otsesed kulud ning kuidas need mõjutavad kogu koolituspaketi hinda. Sagedamini kasutatakse e-õppes elektronväljaandeid, televisiooni ja raadiot,   audio-   ja   videokassette,   erinevat   arvutitaarkvara, hüpermeedia tooteid, telefoni ja faksi, audio- ja videokonverentsi, e- posti,   arvutikonverentsi,   internetti   ja   WWW-d.   Tehnilisi   vahendeid kasutatakse õppematerjalide esitamiseks loengul ja seminaril, nende edastamiseks konkreetsete õppijateni või nende rühmadeni, õppijate omavaheliseks   suhtlemiseseks,   suhtlemiseks  õppematerjali(de)ga. [CITATION Kii99 \l 1061] Koostati küsitlus, mille eesmärgiks oli teada saada, kas koolides on olemas   tehnoloogilised   vahendid   e-õppe   kasutamiseks.   Küsitlusele vastas   107   kooliõpilast   ning   tulemused   on   järgmised:     71   õpilast vastasid, et nende koolis on olemas vahendid e-õppe kasutamiseks, seitse noort ütlesid, et ei ole ning 29 õpilast vastasid, et nad ei tea.

9
(vt Joonis 4) Valdav enamus õpilasi vastasid, et koolides on olemas

tehnilised   vahendid,   millest   saame   järeldada,   et   riik   on   eraldanud koolidele   raha,   et   koolid   saaksid   luua   oma   õpilastele   võimalikud uudsed ja head õppimisvõimalused.         Jah Ei Ei tea

0 10 20 30 40 50 60 70 80 71 7 29 Kas koolis on olemas tehnoloogilised vahendid?

Series 1 Joonis 4. E-õppe jaoks vajalike tehnoloogiliste vahendite olemasolu koolis (autori  koostatud)  2.2 Õpilaste kokkupuuted e-õppega Koostatud   küsitluses   küsiti   õpilastelt,   kas   nad   on   e-õppega   varem   kokku puutunud.   Vastused   küsimusele   on   järgmised:   43   inimest   vastasid,   et   jah   ning     64 inimest ütlesid, et ei ole e-õppega varem kokku puutunud. Kokku oli vastanuid 107.  (vt Joonis 2) Selle põhjal saame öelda, et paljud koolid eelistavad vanu õpetamisviise ning ei poolda e-õppe kasutamist ja ei tee seda.

10
        Jah Ei 0 10 20 30 40 50 60 70 43 64 Kas oled e-õppega varem 

kokku puutunud? vastused        Joonis 2. Kokkupuuted e-õppega (autori koostatud) Küsimusele, kus e-õppega kokku puututi, sai töö autor sellised tulemused: 35 inimest vastasid, et puutusid kokku e-õppega koolis, üks inimene tegi seda tööl ning 19 inimest ütlesid,  et see juhtus kuskil mujal.  Vastanuid  oli kokku 53. (vt Joonis 3) Üle poolte õpilastest on puutunud kokku e-õppega koolis, mis tähendab et kool on koht kus e-õpet rakendatakse kõige enam.

35 1 19 Kus puutusid kokku e-õppega? Koolis
Tööl
Kuskil mujal

       Joonis 3. E-õppega kokkupuutumiskohad (autori koostatud)

11
KOKKUVÕTE

Kursusetöö eesmärgiks oli välja uurida, mida e-õpe endast kujutab ning mis peab olemas olema selleks, et e-õpet koolis edukalt rakendada. Eesmärk sai täidetud, sest saadi teada, et mõnes mõttes võib e-õppeks lugeda kõike seda, mida inimene õpib arvuti abil, arvutit ja internetti kasutades. Samuti on nüüd teada, et e-õpet koolis edukalt läbi viia on vaja tehnoloogiavahendeid  (nt arvutid), mis on paljudes koolides juba olemas. Kuid lisaks tehnikale   vajavad   koolid   inimesi,   kes   oskavad   tehniliste   probleemide   korral   aidata. Samuti tuli välja fakt, et e-õppel on neli erinevat mudelit ning ollakse teadlik e-õppe plussidest ja miinustest. Tööst saab järeldada, et e-õpe on järjest aktuaalsemaks muutuv teema, kuna internetist infot otsides võib tähele panna, et järjest rohkem kirjutatakse sellel teemal artikleid. Infotehnoloogia areneb tänapäeval nii kiiresti ning tänu sellele proovitakse järjest leida viise, kuidas muuta õppimist õppijatele kergemaks.

12
KASUTATUD MATERJALID

    
CITATION Jõg05 \l 1061: ,  (Jõgi & Ristolainen, 2005), 
CITATION Sis \l 1061: , (Sissejuhatus e-õppesse), 
CITATION Jõg05 \l 1061: , (Jõgi & Ristolainen, 2005), 
CITATION Eõp \l 1061: , (E-õppe mudelid), 
CITATION Rit13 \l 1061: , (Siilivask, 2013), 
CITATION Mar13 \l 1061: , (Pedaste, 2013), 
CITATION Kii99 \l 1061: , (Kiili & Kiili, 1999), 
CITATION Mer13 \l 1061: , (Pors, 2013), 
CITATION Ker13 \l 1061: , (Kusnets, 2013), 

13
LISAD

Lisa 1. Karikatuur e-õppe kohta (koostanud Merje Pors)
[CITATION Mer13 \l 1061]

14
Lisa 2. E-õppe programmi VANKeR logo (autor: Helen Ilus) 

[CITATION  Ker13 \l 1061]

15

Document Outline

• SISUKORD
• SISSEJUHATUS

1. E-ÕPPE OLEMUS

1.1 Noorte teadlikkus e-õppe olemusest

1.2 E-õppe plussid ja miinused

1.3 E-õppe mudelid

2. E-ÕPPE KASUTAMISE VÕIMALIKKUS KOOLIS

2.2 Õpilaste kokkupuuted e-õppega

KOKKUVÕTE

KASUTATUD MATERJALID

LISAD

Lisa 2. E-õppe programmi VANKeR logo (autor: Helen Ilus) [CITATION Ker13 l 1061]