CATS Muusikali ´´CATS´´ on komposeerinud A.L.Webber 1981. aastal. Muusikali kirjutades toetus ta raamatule Old Possum's Book of Practical Cats. Muusikali ´´CATS´´ esmalavastus toimus 11. mail 1981 Londonis West Endis. Pärst seda tegi muusikal debüüdi Broadwayl 7. oktoobril 1982. Muusikali on mängitud Londonis üle 9000 korra ja New Yorgis üle 8000 korra. 1998 aastal salvestati ´´Cats´´ videversioon. See salvestati VHSile ja DVDle. Samuti näidati seda üle kogu Ameerika ja ka PBSis. See muusikal on üks enim mängitud muusikale maailmas, ning seda mängitakse ikka veel kogu maailmas. ´´CATS´´ on tõlgitud 20 keelde. Olenematta sellest et see muusikal on üks populaarsematest, kritiseeritakse seda ikka veel jõudsalt. ´´CATS´´on üks armastatumaid ja kritiseeritumaid muusikale. Muusikal ´´CATS´´ räägib ühest kasside hõimust (Jellicle kassid), kes on
Kilobait (KB) 1KB = 1024B Megabait (MB) 1MB = 1024KB Gigabait (GB) 1GB = 1024MB Terabait (TB) 1TB = 1024GB Ühe märgi kujutamiseks on vaja: üks täht (1B), lehekülg teksti (2KB), minut muusikat (12MB) Arvuti riistvara põhiplokis (korpuses) asuvad: emaplaat (seal protsessor ja operatiivmälu), kõvaketas, CD ja DVD lugejad ja kirjutajad. Protsessori taktsagedus iseloomustab protsessori kiirust. Andmekandjad on mälupulk, CD ja DVD. Infot mahub ühele CDle 650-800MB, DVDle 4-8GB ja mälupulgale 1-128GB DVD-sid kasutatakse mahukamate andmete säilitamiseks. Andmete salvestamine: kopeerib arvuti programmi töötavad osad pärast selle käivitumist operatiivmällu. Arvuti sisendseadmed on klaviatuur, hiir, juhtimispult, mikrofon. Klõpsu abil avatakse menüü ja minnakse Internetis uuele leheküljele. Topeltklõpsu kasutatakse programmi käivitamiseks. Suurtähtede sisestamise reziimi lülitatakse sisse CapsLock-i abil.
Mõnel klahvil oleva kolmanda märgi (@, £, $ jne) saamiseks tuleb kasutada klahv alt gr. 31. Kuidas arvutit välja lülitada? Miks ei tohi arvutit lihtsalt nupust ,,kinni panna"? Enne arvuti väljalülitamist klõpsa peamenüü nupul ja vali arvuti väljalülitamise või sulgemise käsk. Andmeed ei salvestu operatiiv mälu. 32. Kui palju mälu vajab arvuti ühe märgi kujutamiseks? 1b 33. Kui palju infot mahub ühele CDle? DVDle? Mälupulgale? CD 650-800mb,DVD 4-8gb,mälupulgale 1-128gb.
Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset lugemisseadet ehk CDlugejat (CD ROM drive), mis asub põhiplokis. DVDketas ja DVDlugeja Järgmine samm arvutustehnika arengus on DVDd (digital video disk) ja nende lugejad. Väljanägemiselt on DVDd äravahetamiseni sarnased CDdega, tegelikult erinevad need aga nii füüsiliste omaduste kui ka andmete salvestamise ja lugemise meetodite poolest. DVDle mahub võrreldes CDga umbes 10 korda rohkem andmeid -- DVD maht jääb 48 gigabaidi vahele. 7. Kui palju infot mahub ühele disketile? Aga CDle? Ühele disketile mahub 1,44 MB infot. Sellest piisab mõne dokumendi või lihtsa programmi salvestamiseks. Mahukamate andmete säilitamiseks kasutatakse kompaktkettaid (compact disk, lühendatult CD). Need on suhteliselt odavad ning neile mahub palju (650800 MB) infot. CD lugemiseks kasutatakse spetsiaalset
kristalliseerunud pinda kasutada kui põhipinda "land" ja mittekristalliseerunud kohta lohuna "pit". Seega peab CD-RW seade kasutama korduvkirjutamisel kahte erinevat laserikiire võimsust. DVD (Digital Versatile Disk, Digital Video Disk) seade - tuli kasutusse 1990ndatel aastatel, mille minimaalne võimekus oli CD omast 6 korda suurem. DVD võimaldab pakkuda kõrgkvaliteedilist digitaalset videot. DVDle andmete paigutamine sarnaneb suuresti videolindile andmete paigutusega. Videolingi puhul ladustatakse ja nö. mängitakse tagasi informatsioon vastavalt füüsilisele paigutusele ja järjestusele, mille moodustavad raua oksiidid. DVD ladustab ja mängib sarnaselt infot vastavalt “dot pattern”ile materjalil. Väga täpne laser põletab DVD plaadile “täpid” - tegelikult väga väikesed lõhed/ pilud
spiraalne rada (track) on CD-l palju sügavam kui DVD puhul ja seega saab sama paksusega plaadile kirjutada kummalegi poole vao ning saadaksegi kahepoolne plaat. See disain mahutab 9,4 G infot, mille puuduseks on see, et sa pead ise diskil teise poole pöörama kui tahad kasutada andmeid, mis asuvad teisel poolel (nn. flipper -plaadid). Insenerid on leidnud viisi kuidas mahutada veel rohkem infot DVD kettale. Selleks kasutatakse hõbedase tagasipeegelduva kihi peal veel kullatud kihti. Nii saab DVDle salvestada kaks andmekihti ühele poolele. DVD-d kasutavad lühema Ardo Laur lainepikkusega (650 ja 655 nm) punast laserdioodi kui tavalised CD-d (infrapunakiirtega laserid lainepikkusel 780 nm). DVD kasutab RS-PC kodeerimist (red Solomon Product Code), mis on mitmeid kordi efektiivsem CD juures kasutatavast CIRC kodeerimisest (Cross Interleaved Reed Solomon Code). Kasutades väikesevõimsuselist kiirt, saab
sai DVD -Digital Versatile Disk või vahel ka Digital Video Disk. DVD pidi aegamisi välja vahetama CD-d ja VHS-kassetid. DVD – (Digital Versatile Disk ehk eesti keeles Digitaalne Mitmekülgne Plaat) on samade mõõtmetega nagu CD, kuid DVD ketas mahutab seitse korda enam andmeid kui CD: 4,7 G kihi kohta, võrreldes CD 680 megabaidiga. Ka DVD seade on sarnane CD lugerile ja suudab peale DVD lugeda ka CD-d – nii audio kui ka andmete omi. DVDle mahub ära isegi täispikk panoraamheliga film. Kvaliteedi vahe peaks olema umbes selline, nagu lindikasseti ja audio- CD puhul. Video- kasseti seisukohalt on DVD tootmiskulud tavalise videokasseti omast väiksemad, kvaliteet aga parem. 4.5.1. Kuidas siis pakkida nii palju infot CD suurusele diskile? Vastus on laser. DVD plaadil võib olla kuni neli pressitud andmekihti, kaks kummalgi poolel, kogumahuga 17 GB. DVD kasutab peenema kiire ja väiksema lainepikkusega laserit kui
annaabi.ee 
