luses; samuti igapäevaelus praktiliselt kasutatavaid näpunäiteid sisal- dava teabe edastamises. Eesti looduskirjanduses on suhteliselt levinud teksti ja foto kombinat- sioon; seesugustel raamatutel võivad teksti ja piltide autorid kattuda (Jüssi 1986; Ernits 2003) või olla ka eri inimesed (Kask 1978; Leito, Õnne- palu 1999). Sageli pole siin tegemist lihtsalt kirjutatu illustreerimisega, vaid fotod seostuvad tekstiga sisuliselt, omades emotsionaalselt ja tähen- duslikult viimasega võrdset rolli. Looduskirjanduse piirid teadus-, ilu- ja tarbekirjandusega on pigem sujuvad üleminekud kui jäigad eraldusjooned. Nii leiab looduskirjandu- se ja teaduskirjanduse piirimailt hulgaliselt teadust populariseerivaid tutvustusi, mis ei põhine autori vahetutel vaatlustel, kuid teenivad ome- tigi lugeja looduse juurde juhtimise eesmärki. Looduskirjanduse ja ilu- kirjanduse vahealale jäävad jutustused, kus tegevuspaigaks on loodus-
vahendeid (religioossele) kunstile. Ajalooliselt on täheldatud, et protestantidel oli kaalukam osa kapitali omamisel, moodsate suurtööstus- ja suurkaubandusettevõtete juhtimisel. Samas on nenditud, et usuline kuuluvus ei ilmnenud alati majanduslike nähtuste põhjusena, vaid teatud määral nende tagajärjena. Mitmed kõige rikkamad, majanduslikult või liiklussoonte kaudu kõige soodsamas olukorras ja majan- duslikult kõige arenenumad alad, eriti paljud rikkad linnad, pöördusid 16. sajandil protes- tantismi. Eitamata protestantismi sobivust tööstusrevolutsiooniks ja majanduslikuks arenguks üldse, tuleks siiski meenutada – vähemalt ühele protestantismi voolule, luterlusele hinnangu andmisel – Lutheri kontseptsioonis öeldut: “Inimene peab olema rahul sellega, mida jumal talle on määranud ja mitte püüdma seda muuta”. Vaevalt selline üleskutse arengut soodustab. See on ju
/ ¡ teostama, olema ravile allutatud; 4 £a ¢ rohtu v~ otma, sisse v~otma; / ¡ 8 harjunud olema, l¨ahedane olema; £b ¢dooside, annuste loendur; 9 leinama; 10 ravimiannuse, doosi 5 kohandama, omastama, (ebasea- (Jaapanis ka suitsukorra) loendur; duslikult) endale v~otma; 11 haldusjaotus Zhou ajastul ; 6 leinama 12 (iseseisvalt p¨usti p¨ usiv) noole- tupp (kasut. asemel); 13 neljaho- buse rakendi kaks keskmist hobust (kasut. ); Halperni t¨ahendustest vaid j¨a¨ab v¨alja Kanjigen t¨ahendustest, kuid ilmselt kuulub see Halperni t¨ahendusgrupi alla (appropriate, embezzle, on siin ehk subjektobjekt lihtsalt vahetusse l¨ainud?) ning pole iseseisev t¨ahendus
• kaubavarude olemasolu automatiseeritud kontroll. Arvatakse, et RFID tehnoloogia ei hakka asendama vöötkooditehnoloogiat täielikult, vaid avab uusi võimalusi automaatseks tuvastamiseks nendes rakendustes, kus seda on majan- duslikult ja tehniliselt mõistlik kasutada. On tõenäoline, et üleminekuaeg vöötkooditehnoloogialt raadiosageduslikule tuvastamisele kestab 10–15 aastat. Selle aja jooksul kasutatakse mõlemaid tehnoloogiad paralleelselt. IT- ja logistikaspetsialistid on arvamusel, et tulevik kuulub täielikult raadiomärkidele.
annaabi.ee 
